Kadripäeval, 25. novembril peab Pärnumaa kodanikuühiskond Raeküla Vanakooli keskuses aastakonverentsi. See on suursündmus nendele, kes argitöö ja pere kõrvalt võtavad osa vabatahtlikul alusel loodud ühenduste tegevusest.
Krista Habakukk: Selguvad vabatahtlikuks olemise väärtused
16. november 2011, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordse, arvult kuuenda konverentsi teema on “Väärtuste võlujõud”. Arutluse keskmes on vabatahtlik tegevus rõhutamaks, et 2011 on Euroopas vabatahtlikkuse aasta.
Kodanikuühiskonna konverentsi tänavune teema kõlab ilusti. Miks valisite sellise temaatika?
Seekordne teema on seotud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga, kuid meie eesmärk on ettekannetes ja arutluste kaudu otsida vabatahtlikuks olemise algjuuri ehk seda, kuidas me ise kujundame ühiskonnas hoiakuid, väärtusi ja kuidas need mõjutavad inimese valmisolekut olla vabatahtlik.
Kavas on ka küsimusi, alates sellest, miks ühed saavad ja teised ei saa vabatahtliku tegevuse olemusest aru.
Jah, asja olemus peab jõudma inimesteni. Kui see on kooskõlas tema enda maailmapildiga ja on väärtustatud ühiskonna silmis, on vabatahtlik tegevus loomulik ja tulemuslik. Pärnu üks suuremaid vabatahtlike kaasamisi, mis kohe kõigile meenub, oli hansapäevade korraldamine.
Näiteid oma aja panustamisest ja tahtmisest olla osasaaja võib teisigi tuua.
Jah, nimetagem või selliseid sündmusi nagu kahe silla jooks ja “Augustiunetus”, mis toimusid vabatahtlike tegevuse toetusel. Vabatahtlikuks olemine ei ole minu arvates moeasi, see kuulub inimeseks olemise juurde ja seda ei saa teha käsu korras.
Kui küsida, miks inimesed on vabatahtlikud, tuuakse peamistena, et see aitab väljuda rutiinist ehk saada uusi kogemusi, avastada enda jaoks midagi uut ja aidata teisi. Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad, eakamas eas inimesed, küsivad, kuidas nemadki saaksid olla kasulikud vabatahtlikena.
Samuti kooliõpilased ja noored, näiteks üks Pärnumaa noormees, kes korraldas omaalgatuslikult toiduabi korjanduse oma kodukohas ja toetas nii toidupanga kaudu abivajajaid.
Milline peaks olema konverentsi sõnum? See teadmine, mida levitavad need, kes ettekandeid kuulavad ja aruteludes osalevad?
Meie sõnum konverentsi kaudu on ikka see, et vabatahtlikuks olemise ja vabatahtlike kaasamise võti peitub meis enestes. See, kas tahame ja soovime, et inimesed rohkem aitavad ja tulevad, peitub neis, kes vabatahtlikke kaasavad ja ise seda positiivset sõnumit edasi annavad. Meie kaugem unistus on, et täiskasvanud vabatahtlike positiivne sõnum ja eeskuju kandub edasi noortele.
Kui oluline on olnud Pärnumaale vabatahtlike keskuse loomine?
Pärnumaa vabatahtlike keskuse esimese aasta tegevuse võtab kokku selle projektijuht Eha Paas, aga minu arvates on oluline see, et keskuse kaudu koolitatakse välja pikaajalisi vabatahtlikke sotsiaalvaldkonda. Keskuse eestvedamisel on sotsiaalvaldkonna ühendustele ja omavalitsuste sotsiaaltöötajatele toimunud kolm mõttekoda, vabatahtlikke koolitatakse koos Pärnu kolledži eriala tundvate lektoritega.
Projektijuhile helistatakse puhkepäevadelgi sooviga tulla vabatahtlikuks. Nii et inimeste soov olla vabatahtlik, panustada või kaasa aidata on võrreldes aastatagusega tõusnud.
Konverents toimub osalejatele tasuta, aga keda ootate?
Kõiki, kes soovivad ja tunnevad, et vabatahtliku tegevuse teema on neile nii eraelus kui tööelus oluline. Ühiskonnas peituvad väärtused ei ole ühe sektori või inimese asi, see on meie kõigi ühine asi.
Oma osalemine tuleb enne kirja anda Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse veebilehel.