Nädal testimise tähe all

Seljalihaste harjutus Jaana Junsoni valvsa pilgu alla Tervise Paradiisi jõusaalis. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Minu treeningute ja kaalust alla võtmise kõrval mahtus viimase nädala sisse mitu testi, mida soovitatakse tegelikult teha enne tõsisemaid treeninguid. Peale selle kompasin oma pulsipiire.

Kõige olulisem on ilmselt meedikute silma all tehtav EKGga koormustest, et teada saada, kas masin töötab sees ikka korralikult. Selleks tuleb seada esmalt sammud perearsti juurde, kes teeb siis suunamise koormustestile. Sinna on mõõdukas järjekord, mina pidin ootama paar nädalat.

Lõpuks sain testi tehtud teisipäeval Pärnu haiglas. Esmalt käskis õde mul ennast poolpaljaks koorida ja seejärel toppis ta mu ülakeha klemme ja juhtmeid täis. Vasakult käelt mõõdeti kogu testi kestuse jooksul pulssi.

Seejärel pandi rattatrenažööri väntama, loogikaga, et iga kahe minuti tagant tõusis automaatselt pedaalide raskusaste. Meedikud üritasid mult kätte saada optimaalset pulssi ehk 166 südamelööki minutis, kuid unistuseks see neile jäigi. Ainult korra tõusis pulss viimase koormusega napilt üle 160, kuid kohe läks alla tagasi. Õde teatas vähemasti, et mul õnnestus peaaegu koormuse piir kätte saada ja enamasti raskemaga teha ei jõutagi.

Seega siis peaks mul südamega vähemasti asjad korras olemas ja üks mure jälle vähem.

Hommikune rattasõtkumine läks kirja väikese treeninguna. Higi võttis see igatahes lahti.

Positiivne on, et pärast koormustesti on võimalik soovi korral kohe samas duši alla minna.

Kui koormustestis mul pulssi üles ei saadud, siis päev varem läks BodyCombati trennis hoopis vastupidi. Sain lõpuks kinnitust, et tegu on ikka üsna äkilise treeninguga. Kui pulsikella uskuda, virutas süda tipphetkel koguni 181 lööki minutis, mis paistab päris hull ega jäägi mu maksimaalsest ilmselt väga kaugele. BodyPumpi trennis suutsin korra ajada pulsi näiteks vaid 149 peale ja jõusaalis 124ni.

Mind mu eesmärgi täitmisel abistav Tervise Paradiisi treener Jaana Junson arvas, et jõusaalis ja BodyPumpis ongi mul olnud üsna hea rasvapõletamiseks vajalik pulss. Seevastu BodyCombatit ei soovitanud ta üle korra nädalas teha, kui pulss nii kõrgeks läheb. “Lõpuks tapab see südame täitsa ära,” märkis Jaana.

Olen hakanud nüüd oma pulssi natuke jälgima ja olen aru saanud, et enesetunne kipub kohe niruks minema, kui pulss tõuseb üle 160. Aga väga sageli seda õnneks ei juhtu.

Kui ajas veel tagasi liikuda, siis eelmisel reedel pani Jaana mu Tervise Paradiisi Spa & Sport spordiklubi jõusaalis samuti kolme testi tegema. Pidin tegema 30 sekundi jooksul kätekõverdusi, kükke ja kõhulihaste painutusi ette. Jaana sõnade järgi on neid tulemusi kolme kuu pärast eriti mõnus omavahel võrrelda.

Esimese kahega sain viiepallisüsteemis hindeks “piisav” ehk “3” ja kõhulihastel koguni “hea” ehk “4”.

Kehakaal näitas reede, 25. novembri hommikul 97 kilogrammi ehk mu esialgse eesmärgi, 85 kiloni polegi enam palju jäänud.