Pärnjõe koolimajja jõuab maaküte

Vändra vallas Pärnjõe külas saab kooli- ja rahvamaja maakütte, milleks vajalik üle kolme kilomeetri torustikku paikneb valla kinnistul. Foto: Urmas Luik

Pärnjõe koolimaja lähedal kõrguvad mullavallid, mille vahele kaevatud kraavidesse peidab ennast sadu meetreid maaküttetorustikku, et tuua soojus 1500ruutmeetrise põrandapinnaga hoonesse.

Plusskraadidega jõulukuus rohetab muru ja pinnasetööde tegemine sujub, sest pakasetaat ja lumemöldrid on sel sügistalvel oma kohustused unarusse jätnud. Pärnjõe külas peab Viljandi OÜ Toru-Jüri vedama 3,2 kilomeetrit torustikku veidi üle meetri sügavusele ja siis veel paarsada meetrit piki staadioni kulgevat teed pidi koolimajani.

Kaevikud jõulukuus

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel novembris alanud tööde tähtaeg on veebruari alguses, nii et küünlakuust kütab rahvamajaga sama katuse all kooli klassiruume juba maasoojus.

“Meil on majas elekterküte, elektriradiaatorid tuleb nüüd ringi vahetada, selleks kasutame ära talvevaheaja,” seletab ligi 80 õpilasega Pärnjõe põhikooli direktor Valdur Ojala.

Talvevaheajalt tulemise järel jõuab maaküte alumise korruse klassiruumidesse, direktori kabinetti, õpetajate tuppa, riietehoidu, fuajeesse. Teise korrusega, kus on kooliruume ja rahvamaja saal, jõuab elekterküttest odavam variant hiljem.

“Kõiki radiaatoreid me maha ei võta, sest kogemust ei ole ja mine tea, milline see talv tuleb, nii et igaks juhuks jätame radiaatori–kaks igasse klassi alles,” mainib direktor.

Ojala kui koolijuhi ja kehalise kasvatuse õpetaja arvates on hea, et maaküttetorustik veetakse küllaltki madalale platsile, valla kinnistule staadionist kaugemale. Vastasel juhul tulnuks korraliku murukattega ala tööplatsiks võtta ja sportimiseks ning jalgpalliväljakule vajaliku muru taastumisele kulunuks aastaid.

Väiksemad arved

Pärnjõe tööde raha on saadud taastuvenergia arendamiseks mõeldud CO2 kvoodi müügist riigile laekuvatest eurodest.

Maakonna ühel suuremal omavalitsusel, 642 ruutkilomeetri suurusel ja umbes 3000 elanikuga Vändra vallal õnnestus vallavanem Peeter Reimanni sõnade järgi saada CO2 kvoodi raha neljale objektile.

Need on kõnealuse kõrval Juurikaru põhikooli maaküttele viimine, Kaisma rahvamaja maakütte ja kütteradiaatorite paigaldamine ning Vihtra lasteaia-algkooli lasteaia rühmaruumi akende vahetus ja seinte soojustamine.

“Kõik ülejäänud kolm objekti on lõpetatud, tegemisel on veel Pärnjõe maaküte, millele üleminekuks kulub ligemale 60 000 eurot,” täpsustas vallavanem.

Energeetiku haridusega Reimanni jutu järgi andis julgust jätkata maaküttele üleminekut Vihtra külakeskus, kuhu uudne taastuvenergia süsteem paigaldati 2009. aastal ja kus kaks vahepealset krõbedat talve pole enam toonud krõbedaid küttearveid.

Maaküttele minekul on oluline teada, et kokkuhoiu mõttes peab olema saavutatud vähemalt viieprotsendine energiasääst, aga Vändra valla oma plaanides on taotluslik elekterküttega võrreldes vähemalt 50protsendine kokkuhoid.

“Sellist arvutust saab aluseks võtta ainult sellisel juhul, kui investeering on saadud täelikult ehk 100 protsenti toetusena. Juhul kui maakütteseadmed tuleb muretseda oma raha eest, on tasuvusajad hoopis teised, sest maakütte seadmed on küllaltki kallid,” tõdes Reimann.

Pärnjõe põhikooli puhul jäi hanke tulemusel üksjagu eurosid puudu, kuid vallavolikogu mõistis kõnealuse ettevõtmise kasumlikkust ja otsustas reservfondist seda möödapääsmatult vajalikku tööd toetada.