/nginx/o/2020/01/07/12856672t1hc31f.jpg)
23. november 2019, 0:01
/nginx/o/2017/07/10/6879515t1h0d8a.jpg)
/nginx/o/2019/11/22/12758258t1h0013.jpg)
Punakotkaste õhurünnakutes pommikildudest täksitud Eliisabeti kiriku sein. Kõrvalkrundil, kus praegu on kortermaja, hävines hoonestus täielikult.
FOTO: Olaf Esna erakogu
Pärnu pommitamisest 1944. aastal on kirjutatud palju ja vaevalt et keegi pärast Pärnu Postimehe sellekohast uurimistööd võtab enam tõe pähe linnalegendi Inglise pommitajatest, mis laastasid suvepealinna õhust. Hoopis huvitavam on vaadelda õhulahinguid 1941. aasta Pärnu suvetaevas, seda enam, et pommirünnakud tõid kaasa ohvreid tsiviilelanike hulgas ja lõhkevaid mune poetasid siia nii Luftwaffe ässad kui Stalini punakotkad.
Pärnut võis pidada 1941. aastal tagalalinnaks juuni lõpuni, mil pealetungiva Wehrmachti armeegrupp Nord oli põgeneva Tööliste ja Talupoegade Punaarmee (TTPA) kihutanud peaaegu Eesti ja Läti piirialadeni. Loomulikult oli TTPA juhtkonnal tarvis oma eksistentsi kuidagi õigustada, tehti plaane, millest olulisemaks oli siin tegutsenud 10. laskurkorpuse ülema kindralmajor Ivan Nikolajevi (1890–1944) kava rajada Pärnu–Sinialliku–Mustla kaitseliin, mille piiresse jäi Sauga lennuväli, mille saamisloost on kirjutanud bibliofiil ja kodulootundja Olaf Esna (“Kuidas Pärnusse lennuvälja ehitati ja lennundust elustati”, PP 10.10.2010).
