/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Valitsus on viimaks ometi põhjalikult ja konkreetselt hakanud tegutsema selle nimel, et Eesti saaks võimalikult kiirelt liituda eurotsooniga.Läinud nädalal kogunes esimest korda töörühm, kelle eesmärk ongi leida mooduseid, et Eesti võiks lähiajal eurole üle minna. Töörühm on jõudnud juba välja käia asjaliku ettepaneku kontrollida riiklikult, konkurentsiameti kaudu energia ja vee hinda.
Vee-ettevõtted, nende seas Pärnu Vesi, on liiga kaua oma monopoolset seisundit ja vähe vettpidavaid ettekäändeid kasutades kergel käel hindu tõstnud. Kui riigi tasandil vee hinda kontrolli all hoida, võidaksid sellest esmajoones tarbijad ning samuti aitaks see omalt poolt tõepoolest kaasa, et Eesti saaks eurole üle minna.
Hinnatõusud Eesti liberaalses majanduskliimas on väga tavalised, see omakorda näitab, et liberaalsus täies mahus ennast ei õigusta. Senine suhtumine pole meil aidanud eurole ülemineku tingimusi täita, seega peab eesmärgi nimel suhtumist muutma.
Küll mitte kahjurõõmsuses, kuid sisu poolest võib nõustuda Keskerakonna liidri Edgar Savisaare sõnadega, kes ütles Äripäevale, et kui praegused võimulolijad räägivad hindade reguleerimisest, on see märgilise tähendusega. Savisaare hinnangul loobuvad võimuerakonnad nüüd oma senisest ideoloogiast ehk annavad alla.
Savisaare ettekujutus hindade reguleerimisest on siiski liiast, samamoodi on liiast selle konkreetne vastand lausliberalism, kui Savisaare määratlust kasutada. Jõudmaks eesmärgile, milleks on eurole üleminek, tuleb leida mõistlik tasakaal liberalismi ja totaalse kontrolli vahel.
Eurole üleminek ei ole muidugi võluvahend, kuid see on mõistlik eesmärk. Rahanduslikult on Eesti kroonil nüüdseks sentimentaalne väärtus ja selle kehtimisest võidavad vaid vahetuskurssidelt teenivad ettevõtted, näiteks pangad.