Linnavalitseja peegelpilt õpetas raha kasutama

Foto: Andres Adamson

Oma mainega püsti hädas olnud linnajuht pidi aastaid pidama nõu targemaga, enne kui taipas linnakassa kallale minna.

On kena sügisõhtu mõni hea aasta tagasi, kui Pärnu värske linnajuht Märt Musimumm istub raemajas oma uues kabinetis, triigitud Wehrmachti munder seljas, ja imetleb peeglist, kui tegija mees ta on.

„Noh, peegel, kes on kõige kõvem mees ilma peal?“ küsib Musimumm ja keerab end peegli ees nii, et paremini tagumist otsa näha.

„Sina oled küll kõva mees, aga üks mees on kõvem veel,“ vastab peegel ootamatult. „See mees on Hoolas Kivivägi.“

Viisitamm jõllitab natuke aega peeglit, suu ammuli, kui söandab lõpuks küsida: „Kesse Hoolas Kivivägi üldse on?“

„Maahärra,“ poetab peegel.

Selline asi ei meeldi Musimummile muidugi põrmugi. Kuidas saab mingisugune maahärra temast, linnajuhist, kõvem mees olla?

Olgu see Kivivägi kui kõva tahes, temast saab vähemasti toredam, otsustab siis Musimumm ja annab rahvale ranna kõlakojas enneolematu alasikontserdi.

„Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige toredam mees ilma peal?“ uurib Musimumm pärast seda.

„Oled tore küll, Märt Musimumm, aga üks mees on sinust toredam veel,“ vastab peegel. „See mees on Hoolas Kivivägi.“

Siis teatab Musimumm kogu ilmale, et vara üles, vara tuttu, nii rikkus tuleb ruttu. Ja justkui nõiaväel hakkabki linnajuhi palk müstilise kiirusega kasvama.

„Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige töökam mees ilma peal?“ uurib Musimumm pärast seda.

„Oled töökas küll, Märt Musimumm, aga üks mees on sinust töökam veel,“ vastab peegel. „See mees on Hoolas Kivivägi.“

Nüüd kiristab Musimumm juba vihast hambaid ja viskab pilgu laual olevale punasele õunale. Aga Kiviväge mürgitama ta siiski ei hakka.

Musimumm läheb hoopis rahva sekka ja osaleb nii paljudel üritustel, kui jõuab. Kus vähegi võimalik, maskeerib ta end vastavalt üritusele.

„Ütle nüüd, peegel seina peal, kes on kõige populaarsem mees ilma peal?“ uurib Musimumm pärast seda.

„Oled populaarne küll, Märt Musimumm, aga üks mees on sinust populaarsem veel,“ ajab peegel vana joru. „See mees on Hoolas Kivivägi.“

Nüüd teeb Musimumm ära sada imet. Jagab pensionäridele raha, avab munitsipaalpolitsei, korraldab rahvale küsitluse, lubab liuvälja, lõhub Vallikääru maha ja avab ausamba. Takkaotsa võtab veel naise. Aga kasu pole sellest mitte midagi. Kiviväe vastu ta ei saa.

Lõpuks ajab Musimumm ühel õhtul taas kurvastusest oma Wehrmachti mundri selga. Aga see on õnnetuseks väikseks jäänud ja rebeneb tagumiku koha pealt katki.

„Noh, peegel, nüüd olen suurim tola siin ilma peal!“ parastab Musimumm ja sülitab vihaga kabineti põrandale.

„Oled küll suur tola, Märt Musimumm,“ vastab peegel. „Aga üks mees on sinust tolam veel. See mees on Hoolas Kivivägi.“

„Isegi selles on ta must parem!“ ahastab nüüd Musimumm ja puhkeb nutma. „No mida, ütle, peegel, no mida pean ma tegema, et ometigi sellest neetud Kiviväest etem oleksin? Sellest, keda ma siia tulles ei tundnudki!“

„Ehk on mainekujundajast abi?“ pakub peegel.

Mõeldud, tehtud. Musimumm palkab mainekujundaja. Pealegi maksab see ainult veidi üle saja tuhande aastas. See on ju kõigest tiba vähem kui meeri kaks kuupalka. Seega niisama hästi kui tasuta saadud.

Mõne kuu pärast söandab Musimumm peegli ette minna.

„Peeglike, peeglike seina peal, palun ütle, kes on nüüd kõige kõvem mees ilma peal?“ anub Musimumm.

„Sina oled!“ kostab peegel nüüd. „Mitte ainult Pärnus, vaid kogu Eestis pole ühtki teist sellist hädapätakat nagu sina, kes peab üüratu summa rahva raha eest omale lugupidamist ostma!“

„Vähemasti panin Kiviväele ära!“ on saks rahul, võtab peegli, viskab selle aknast välja ja pikendab oma mainekujundajaga lepingut.

Aga kas linnakubjas rääkis iseenda peegelpildi või peegliga, pole Perroonile teada.