Kolmandik noori tööta
Euroopas kasutatakse noorte olukorra kirjeldamiseks tööturul tööpuuduse määra alla 25aastaste elanike seas. 2010. aastal, mis on viimane, mille kohta statistika kättesaadav, kuulus Eesti selle näitaja poolest negatiivses mõttes esirinda: töötuks loeti pea kolmandik majanduslikult aktiivsetest noortest.
See näitaja oli kõrgem ainult Hispaanias, Leedus, Lätis ja Slovakkias, mida majanduskriis samuti tugevasti räsis. Noorte töötuse probleemi võib muidugi siduda majanduskriisiga, kuid peamine asjaolu, mis pikaajalist tööpuudust põhjustab, on Eesti noorte madal haridustase.
2010. aastal oli Eesti 18–24aastaste seas neid, kes ei õppinud ja kelle ainsaks haridustunnistuseks põhikoolidiplom või puudu seegi, 12 protsenti. See teeb pea 17 000 noort. Niisama palju elanikke on Rakvere linnas. Seejuures ei saa mainimata jätta, et buumiaastatel oli madala haridustasemega mitteõppivate noorte osa märgatavalt suurem, ületades 14 protsenti kogu vanusegrupist.
Nigel olukord tööturul soosis õppimist, arvestades vähenenud tööpuudust 2011. aastal, võib vastse statistika selgumisel oodata pigem negatiivset tulemust.
Peamiselt on haridusteel toppama jäänud mehed, kes moodustasid madala haridustasemega noortest enamuse. Samal ajal ei ole probleem võõras naiste seas, neid oli selles seltskonnas üle 5000. Arvestades töökohtade keerulisemaks muutumist ja vajaduse langust madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele, ei oota neid helge tulevik.
Üks põhjusi, miks Eestis madala haridusega noori nii palju on, võib olla vale haridusvalik. Tegemata jäänud gümnaasiumireformi tõttu võitlevad väikesed keskkoolid õpilaste pärast ja vastu võetakse needki õpilased, kes on andekad hoopis praktilises töös ja peaksid seetõttu õppima kutsekoolis.
Kutseõppeasutuste vastuvõtuanalüüsid näitavad, et aasta-aastalt aina enam satub neisse õppima noori, kelle õpingud tavagümnaasiumis on katkenud. Koolist väljakukkumine on noorele inimesele aga sedavõrd traumeeriv kogemus, et paljud ei julgegi koolipinki naasta.
Probleem väljalangemusega on suur kutsehariduseski. Keskmiselt katkestab aastas õpingud pea 20 protsenti kutseõpilastest, mitmeaastastel õppekavadel jõuab alustajatest eduka lõpuni kohati ainult pool.
Motivatsiooni puudumine
Teine ja ehk olulisemgi mure on seotud noorte hoiakutega. Levinuim põhjus, miks õpingud katkevad, on noorte käitumisraskused ja töö- ja õpimotivatsiooni puudumine. Teravad suhted õpetajate ja kaasõpilastega viivad koolist väljakukkumise või lahkumiseni ning omandamata jäänud haridus raskusteni hilisemas elus.
Õpingute katkestamise vähendamiseks ja väljalangenute tagasitoomiseks kooli on kasutusele võetud eri meetmeid. Üks mujal maailmas häid tulemusi andnud abinõu, mis uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vastu sai võetud, on kooli kohustus võtta ühendust puuduva õpilase vanematega. Kiire reageerimine põhjuseta puudumistele ennetab probleemide kuhjumist ja kahandab väljalangemisriski.
Kutsehariduses on edukamad koolid palganud lisatööjõudu: sotsiaalpedagooge, psühholooge ja kursusejuhendajaid, kelle ülesanne on õpilaste probleemidega tegelda. Riikliku programmiga “Kutse” püütakse kooli tagasi tuua sealt välja langenud noori, et nad saaksid oma pooleli jäänud õpingud lõpetada.
Kahjuks on viimati nimetatud programmi raames kutsekooli tagasi jõudnud vähesed. Pealegi on “Kutse” mõeldud vaid neile noortele, kes on õppinud kutsekoolis. Enamik Eesti madala haridustasemega mitteõppivast 17 000 noorest ei ole kutsekooli kunagi näinudki ja neile on tööturule sisenemist toetavat tegevust vähe pakkuda.
Jaanuari keskpaigani oli avatud Euroopa sotsiaalfondi taotlusvoor, mille raames oli võimalik taotleda toetust noorte tööhõive ja erialase ettevalmistusega tegelevatele projektidele, kuid kindlasti peaks just noorte vajadustele vastavaid tööturuteenuseid pakkuma järjepidevalt.
Et Eesti linnaväljakud protestijate telklaagritega ei täituks, on meil vaja koos välja mõelda, kuidas madala haridustasemega noored haridustrepil kõrgemale astmele upitada ja edukalt tööle saada. Võrreldes töötuse kõrgest määrast tingitud sotsiaalkulutustega nüüd ja tulevikus, on noorte järjeleaitamine praegu võrratult odavam.
