Kunagises poeruumis Urgel pesitsevad juba mitu aastat ühe katuse all vabaajakeskus ja raamatukogu, kus sel kuul võib kaeda näitust Urge rahva omavalmistatud ehetest.
Urgelased meisterdasid ehteid
10. veebruar 2012, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehete meisterdamisel osalenute vanusevahe oli poolsada aastat – alles käima õppinutest kuni vanaemadeni välja, õpetas neid Vändrast pärit Tiiu Luur.
Kõige nooremad pärlite traadi otsa lükkijad olid kaks aastast põnni, kes olid kursusele tulnud emadega, kes olid haaranud endaga kaasa isadki. Nii leiab näituselt pärlikeesid ja -võrusid, mille tegemisel osales kogu pere: ema, isa, väike õde ja vanem õde. Vanim ehetevalmistaja oli 49aastane.
Töövahendeid keegi ise varuma ei pidanud, neid võis igaüks omale kohapeal valida, kuna huviring sai teoks Noortealgatuse fondi (NAF) toel.
“Noorsootöötaja tuli, suured karbid traadi, jõhvi, tangide, pärlitoorikute, -pidurite ja igasugu muude vidinatega käe otsas,” rääkis Urge raamatukogu juhataja Liivia Koolme. “Lapsed valisid kõige säravamad ja kirevamad pärlid, mis kadusid karbist kõige kiiremini.”
Pärlitest keede, kõrvarõngaste ja käevõrude kõrval õpiti voolima juukseklambrikaunistusi ja keedele pärlite vahele lillelisi detaile FIMO savist, mille juhendaja kaasa võetud spetsiaalses ahjus põletamisest tekkinud toss põhjustas paar tuletõrjehäiretki.
Ehtekursus pole ainus, mida Urge raamatukogus ja noortekeskuses on kohalikule rahvale tehtud. Raamatukogu juhataja mainis, et lapsed istuvad tema noorsootöötajast tütre Kaie Koolmega taas koos, et mõelda, milline projekt järgmiseks valmis kirjutada.
“Hästi kuulsad olid Urge vabalavad aastail 2008–2009. Lapsed õppisid pilliringis mängima karmoškat, kitarri, trummi – mida iganes keegi tahtis – ja iga kuu viimasel reedel oli vabalava. Kui paljud poisid ja tüdrukud avastasid tänu sellele, et nad oskavad mängida pilli!” meenutas Liivia Koolme.
Tippajal harjutas Urgel kolm noortebändi ja üks täiskasvanute ansambel. Toonane noorte juhendaja Heini Soobik on nüüd rakkes Pärnus, kuhu kolis vabalavagi, ja Sauga noortekeskuses ja Urgel mängivad edasi need kohalikud noored, kes juba varem harjutasid.
Urge vabaajakeskus on mullu novembrist lahti lühemat aega, kahel päeval nädalas, sest suurem noorsootöötajate koormus on kandunud vallakeskusesse Sauga alevikku, mullu valminud avatud noortekeskusesse. “Loodame, et ajad lähevad paremaks ja saame kunagi siiagi täiskoha tagasi,” avaldas Koolme.
Sauga alevik jääb Urgelt kümne kilomeetri kaugusele ja kahe asula vahel pole bussiliiklust. See on ka põhjus, miks Urge noortel on väga keeruline osaleda Sauga noortekeskuse ringides. “Siis peaks minema jalgsi või rattaga kolme kilomeetri kaugusele Sinti, sõitma bussiga läbi linna Saugasse ja õhtul tagasi,” selgitas raamatukogu juhataja.
Raamatukogu on seevastu Urgel lahti viiel päeval nädalas ja nüüd veedavad kohalikud lapsed seal aega. Raamatukogus käib koos ka ümberkaudsete külade naisi ühendav Urge naisselts. “2000. aasta maikuust hakkasime naistega koos käima ja nüüd saame iga kuu kokku. Me ei lobise niisama ega räägi taga, vaid alati keegi esineb. Elu toob kogu aeg selliseid põnevaid inimesi, võtan neil nööbist kinni ja kutsun siia rääkima,” rääkis Koolme.
Kuuel reedel valminud ehteid saab Urge raamatukogus kaeda veebruari lõpuni.