Pärnus vaeti Kaitseliidu tulevikku

Kaitseliidu võtmeisikud arutasid organisatsiooni tulevikku. Pildil esiplaanis Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo (vasakul), Riho Ühtegi (keskel), Martin Herem (paremal). Foto: Prii Kristjan

Laupäeval kogunesid Kaitseliidu võtmeisikud Pärnumaa malevasse konverentsile, et rääkida organisatsiooni tulevikust.

Kaitseliidu ja kaitseväe ühine eesmärk on lähiaastatel märgatavalt suurendada maakaitse rolli Eesti riigikaitses. Selleks tuleb kasvatada maakaitse koosseisu, tõstes varustatud ja väljaõpetatud võitlejate arvu, kaasates selleks nii vabatahtlikke kaitseliitlasi kui reservväelasi, keda Kaitseliit ootab oma ridadesse.

“Maakaitsel on palju laiemad ülesanded kui ainult, relv käes, sõda pidada, vaid me peame ka lahendama kogukondlikke probleeme ja toetama kohalikke omavalitsusi ja elanikke, sest Eesti riik peab sõja korral edasi toimima,” ütles oma ettekandes Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Lisades, et niisama oluline on kogukonna toetus maakaitsele, kuna see võimaldab võitlejatel sõdida.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis ülevaate maakaitse sõjalistest ülesannetest ehk kuidas ja millega maakaitse sõdib ja mismoodi saaks võitlejaid välja õpetada.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg rääkis Venemaa kallaletungist Ukrainale ja seni tuvastatud õppetundidest ja kuidas neid maakaitses rakendada.

Ühepäevasel konverentsil andsid mitme valdkonna esindajad edasi mõtteid, nagu mis on eri relvaliikide roll maakaitses ja kuidas need seda toetada saavad. Kaitseliitlased ja -väelased käsitlesid nii pioneeritegevust, tankitõrjet, kaudtuld, õhutõrjet kui luuret ning küber- ja elektroonset võitlust efektiivses maakaitses.

Kaitseliit on riigikaitseorganisatsioon, mis pakub kõikidele Eesti kodanikele võimalust vabatahtlikult panustada riigikaitsesse oma võimete kohaselt.