Kaheksa Pärnumaa osaühingut jäävad mullu enim toetusi saanud põllumajandusettevõtete esisajasse, neile maksti tootmise edendamiseks PRIA vahendusel 79 955 122 krooni.
Miljonite varjus veerevad sendidki taskust
30. jaanuar 2009, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) kaudu toetati 2008. aastal riigis piimakarja pidamist ja põlluharimist 3,21 miljardi krooniga.
100 suurima toetusesaaja esinumber on Tartumaa AS Tartu Agro 22 651 967 krooniga ja järjestuse lõpetab Raplamaa OÜ Kasti Teravili 4 107 178 krooniga.
Pärnumaa OÜ Vändra on tabelis teisel kohal.
Omahinnast madalam
"Tahaks saada õiglast piimahinda ja kindlustunnet," kinnitas tugevamate põllumajandusettevõtete hulka kuuluva OÜ Vändra juhatuse esimees Ilmar Teevet.
Edetabeli teiseks aitas Vändra see, et 2007. aastal ehitatud lüpsilaudale PRIAst taotletud investeeringutoetuse 7,8 miljonit krooni kanti osaühingu arvele mullu. "See on ehitustoetus, mida makstakse ühele põllumajandusettevõttele kord seitsme aasta jooksul," täpsustas Teevet.
"Kolme aastaga oleme 1400 lüpsilehmakohta valmis ehitanud, nüüd maksame pangale liitri kohta kroon 15 senti laenu tagasi," mainis Teevet. Lisades, et tootjale on piima omahind 4 krooni 50 senti, varuja maksab aga liitrist krooni vähem.
Tunamullu sügisel avatud Sõõrike laudakompleks maksis 60 miljonit krooni, mullu valminud kinnisloomalaut kaheksa miljonit. Mis parata: Brüsselist tulevate ja Eestis kooskõlastatud nõuete järgi peavad 2013. aastast lehmad olema laudas vabapidamisel.
Toetuskroonidega on osaühing muretsenud näiteks kümne meetri laiuse niiduki ja kogurkäru ning neist kolm korda kallima ehk kolm miljonit krooni maksnud traktori.
Laudad ja teravili
Seda, et miljonite varjus veerevad piltlikult öeldes sendidki taskust, kinnitas mitu osaühingute tegevjuhti. Enim põllumajandustoetust saanud ettevõtete pingereas 87. kohal paiknenud OÜ Kaisma juhataja Ingrid Sillaste ütles, et ligi neljast ja poolest miljonist kroonist pool on küll põllumajandustoetus, kuid teist poolt on osaühing oodanud 2005. aastast, mil PRIA-le esitati Kärdi suurlauda uuendamise rahataotlus. Laut maksis üheksa miljonit krooni ja loomad said sinna paar talve tagasi.
"Investeerida ei saanud me "edetabeli" miljonitest midagi, sest kolm aastat tagasi rahastamisel joone alla jäämine tekitas omakorda vajakajäämisi, tagantjärele lappisime auke," selgitas Sillaste, kes korraldab tööd 300pealist piimakarja kasvatavas ja üle 900 hektarit maad harivas osaühingus.
"Vaatasin, jah, seda pingerida, aga meie maksime rohkem kui poole, see on 7,8 miljonit kohe pangale laenude katteks," kostis OÜ Selja juhatuse esimees Ahti Kukk.
Seda investeeringutoetusest, mida osaühing oli taotlenud ja saanud vabapidamisega uue Muraka lauda ehitamiseks. Veisefarmi maksumuseks kujunes 37 miljonit krooni.
"Eelmisel aastal hüppasid lakke kütuse- ja väetisehinnad, nii et toetust oli vaja tootmise jätkamiseks," kinnitas Kukk, kes juhib riigi esisajas kaheksandaks reastatud osaühingut, millel on 620pealine lüpsikari ja 1700 hektarit haritavat maad.
"Mulle on täiesti vastuvõtmatu, et toetusteta ei saa toota," ütles Anti Tölp, kes juhib Are vallas tööd andvat OÜ Roigumõisat, millel on 1100 hektarit maad ja 300 piimaandjat.
"Sellest üle neljast miljonist maksin võlga, sisenditele pannakse ju hinda otsa, aga piimahinda tõmmatakse aina alla, kaks krooni on aastaga alla lastud," seletas Tölp, kes oli saanud teate, et varuja maksab eliitpiimaliitrist nüüd vaid 3.60 krooni.
"Sõnnikuhoidla ehitamise lõpetasime ära, aga lauda rekonstrueerimise raha taotlemine on küsitav, sest omaosalust meil praegu panna ei ole," tõdes Tölp.
Läinud aasta jääb aega, mil ei olnud lõppenud väljamaksed riikliku arengukava programmiperioodi 2004-2006 investeeringutaotluste põhjal. Investeeringute tegemiseks antud aeg tiksus eelmisesse aastasse.