R, 30.09.2022

Kunnar Kukk ⟩ Pärnu peaks tarkvaratööstuse arendamisele tähelepanu pöörama

Kunnar Kukk
, tarkvaraarendusekspert
Pärnu peaks tarkvaratööstuse arendamisele tähelepanu pöörama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tarkvaratööstus loob lisandväärtust.
Tarkvaratööstus loob lisandväärtust. Foto: Toomas Huik

Tarkvaraarenduse, start-up- ja IT-sektori väljavaated Pärnumaal jäävad kesiseks, kui keskuslinnas ei hakata andma süsteemset tarkvaraarendusõpet. Pärnu maakonnas võiks töötada 500–700 tarkvaraarendajat.

Pärnumaal makstakse tarkvaraarendajale tunduvalt madalamat palka kui riigis keskmiselt. Statistikaameti 2022. aasta teise kvartali andmetel tegutseb meie maakonnas tarkvaraarenduse alal 22 meest, naisi on alla 20. Eesti keskmine brutokuupalk tarkvaraarenduses on 3816, Pärnumaal 2353 eurot.

Eestis ei ole töötavate tarkvaraarendajate kohta andmeid üheksas maakonnas, võimalik, et inimesed töötavad kodunt ja töökoha asukoht on märgitud suurlinna, ent statistikas need näited ei kajastu. Samuti töötab osa tarkvaraarendajaid vormilt mikroettevõtjatena, seegi ei peegeldu statistikaameti andmetest.

Pärnumaal töötab elanike arvu arvestades suhteliselt vähe tarkvaraarendajaid, nende hulka võib võrrelda Viljandi- ja Saaremaa omaga, viimasena mainitus on keskmine brutopalk 3826 eurot ja 2,6 korda vähem elanikke. Võrdluseks: Tallinnas ja Harjumaal töötab tarkvaraarenduses umbes 6700 inimest ning Tartus ja Tartumaal ligikaudu 1100.

Pärnumaa elaniku osa sisemajanduse kogutoodangus (SKT) eurodes on mitu korda väiksem kui Tartu või Harjumaa inimesel. Pärnu maakond andis aastal 2020 kogu Eesti SKTst 3,8 protsenti, olles Ida-Viru järel neljandal kohal, erinevus Harjumaaga elanikuga tuleb 2,4-, Tartu maakonna esindajaga 1,6kordne.

Pärnus tehakse kaugtööd tarkvara suurettevõtetele nagu Microsoft, on töötatud Euroopa kosmoseagentuuri heaks, siin valmib küberturbe- ja rahvusvaheliste mängutootjate tarkvara. Samuti on head näited idufirmad, mis on palganud suurusjärgus paarkümmend arendajat (kes teevad ka mujalt kaugtööd).

Tarkvaratööstust kui sellist Pärnus ei eksisteeri, on üksiktegijad ja filiaalid, pea põhjuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Kunnar Kukk, tarkvaraarendusekspert

Tarkvaratööstust kui sellist Pärnus ei eksisteeri, on üksiktegijad ja filiaalid, peapõhjuseks kvalifitseeritud tööjõu puudus. See omakorda ei tekita huvi ettevõtjates siia laieneda. Kaugtöö ajastul mängib suurt rolli elukeskkond ja ainuüksi mängutööstus minu hinnangul reaalmajandusse ega muudesse harudesse ei jõua. Pärnusse on praegu võimalik arendajat tõmmata siis, kui ta on äsja pealinnas või Tartus ülikooli lõpetanud või kui pereloomisel hakkab määravat rolli etendama elukeskkond.

Pärnus ei ole avalik sektor suutnud viimase viie aastaga lahendada tarkvaraarendajate koolitusvajaduse muret, mis pärsib siia ettevõtete laienemist ja uute asutamist.

Kohalik kutsehariduskeskus koolitab välja IT-süsteemide nooremspetsialiste ja minu varasema kokkupuute põhjal on leigelt motiveeritud tarkvaraarendust õpetama, pigem ei näe vajadust. Tartu ülikooli (TÜ) Pärnu kolledž on lõiminud eri aineid, teinud väiksemal määral kursusi koostöös erasektoriga, ent on kammitsetud konkurentsiseisundist TÜ arvutiteaduste instituudiga. Kolledži fookus näib praegu olevat heaoluteenustel, uue suunana sinimajandusel ja see haridusasutus avas suunamudijate õppe.

Linn, millel jaguks võimekust, pole suutnud tõmmata siia kood/Jõhvi-sugust ettevõtmist. Seega, õppuritele pakutava elamispinna murele tuleks leida mõistlik lahendus. Erasektoris on kohalik mänguarendaja Marten Palu/Gamecan algatanud mänguarenduse koolitusprogrammi ja väiksemad ettevõtted võtnud praktikante, kuid sellest ei piisa jätkusuutlikuks arenguks, sest inimesi, keda värvata, Pärnumaal lihtsalt ei ole ega tule. Ükski suurettevõte ei laiene siia samal põhjusel.

Kutsekoja OSKA tööjõuprognoosi hinnangul on Eestis jätkuvalt puudu arendajatest ja eri sidusrollidest ka perspektiivis. Viljandis õpetab tarkvaraarendust Cleveroni akadeemia, Kuressaares korralikul tasemel kohalik ametikool, Jõhvis on koodikool.

Inimesed, kes need koolid lõpetavad, on võimelised looma keskmisest kõrgemat lisandväärtust ja koolitamisele panustatud ressursi teenima tööturul maksudena tasa juba paari aastaga. Kõik ei pea koodi kirjutama, vaja on analüütikuid ja projektijuhtegi. Neidki on puudu, kuid alus oleks pädev õpe.

Kes aga tuleb peale turistide Pärnusse elama, teades, et töötasu on siin riigi keskmisest väiksem?

Kunnar Kukk, tarkvaraarendusekspert

Samuti on start-up-ökosüsteemi kese üldjuhul tarkvara. Ja miks peaks edule mõtlev ettevõtja sihtima Pärnut, kui siin pole inimesi, kellega tuumiktiimi ehitada? Kapitali kättesaadavus ja võrgustik on Tallinnas märksa atraktiivsem.

Pärnus on heal tasemel reaalaineõpe ja Koidula gümnaasiumist on läinud Tallinna tehnikaülikooli enim õppureid. Kuid kes on juba läinud, see on läinud.

Tarkvaratööstus loob lisandväärtust mujalgi. Kõik traditsioonilise majanduse ettevõtted on muutunud sõltuvaks tarkvaraarendusest ja uued ärimudelid söövad ära senise ettevõtluse, hõlmates tarkvara ja masinõpet. Ka siinne tööstus vajab järgmisel arenguetapil tarkvaraspetsialiste ning automatiseerimis- ja robotiseerimisoskustega spetsialiste. Et viia ettevõtetes ellu rohepööre, on alustuseks tarvis digitaliseerimise ja küberturvalisusega seotud oskusi.

Kui Pärnu linn ei pööra tähelepanu IT-sektori arendamisele ja see jääb ainuüksi ühe mittetulundusühingu kanda, kes muu hulgas on korraldanud linna kaasrahastamisel IT-kogukonna ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks õnne-, NLP- ja UFO-teemalisi seminare, leiame end jätkuvalt keskmise sissetuleku lõksust, meie panus SKTsse on väike ja vaatame väärtusahelas endiselt Tallinna ja Tartu tagatulesid, saades Eesti keskmisest madalamat palka.

Pärnu tugev eelis on elukeskkond ja usun, et Rail Balticuga kaasneb tugev sisemine rändesurve, kuna pealinnas töötamine  muutub senisest kättesaadavamaks. Kes aga tuleb peale turistide Pärnusse elama, teades, et töötasu on siin riigi keskmisest väiksem?

Pärnu elanikuna paluksin linnas majanduse arengu eest vastutajatel võtta eesmärgiks kaks lihtsat mõõdikut. Esiteks vaadata, kas Pärnu suudab vähendada vahet Tallinna ja Tartuga SKT määras elaniku kohta või ei. See näitaks, kui hästi oleme toimetanud ja ettevõtlust arendanud. Eeldusel, et ka Tallinna ja Tartu SKT elaniku kohta kasvab. Teiseks tuleb luua tingimused, et keskmine palk jõuaks Tallinnale ja Tartule järele.

Üks mooduseid seda vahet vähendada on süsteemselt koolitada kõrgemat lisandväärtust loovate alade töötajaid, see loob pinnase ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks. Tarkvaratööstus võiks olla üks nendest harudest.

Arvestades maakonna elanike arvu, võiks Pärnus ja Pärnumaal kõrvutades Tartu ja Tallinnaga töötada 500–700 tarkvaraarendajat, peale selle tarkvaraarendust toetavad rollid. Alustuseks võiks võtta eesmärgiks 100gi.

Märksõnad
Tagasi üles