/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Üleeilsel kabinetinõupidamisel otsustas Eesti valitsus koostada kahe nädalaga negatiivse eelarve, millega vähendatakse valitsussektori puudujääki kaheksa miljardi võrra. Eile kohtusid Stenbocki majas koalitsioonierakondade esimehed, et vaadata ühiselt läbi võimalikud kokkuhoiu kohad. Esmaspäeval on uuesti erakorraliselt koos valitsus, et langetada järgmised otsused.
Tähelepanelik lugeja küsiks kohe: miks ei tehtud kärpeid juba riigieelarve koostamisel, sest ülemaailmne langustrend oli näha? Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar hoiatas kärbete tegemisel “koera saba jupitamise” eest, aga teda ei kuulatud. Üldiselt on vastus lihtne: valitsus üritas valusate ja ebapopulaarsete otsuste tegemist edasi lükata. Küllap loodeti, et ehk asjad nii hulluks ei lähe. Läksid küll.
Praegu on mõistlik 2007. aasta koalitsioonileppe täitmine ajutiselt unustada. Tookord lubaduste suhtes kokku leppides ei osatud niisugust arengut ette näha.
Koalitsioonierakonnad peavad kärbete asjus ühele nõule jõudma, et vältida riigi vajumist senisest veel sügavamasse raskuste rappa. Olgu lätlased meile hoiatuseks: nemad on juba võtnud 7,5 miljardit eurot laenu ja Läti valitsuse samme dikteerib rahvusvahelise valuutafondi (IMF) delegatsioon.
Valitsuskriis oleks Eestile hukatuslik, seda peaksid mõistma võimuerakonnadki. Loobuda tuleks roosatoonilisest enesepettusest, et ehk aasta lõpul või uue algul läheb paremaks. Lootkem olukorra paranemisele, kuid olgem valmis sellekski, et seis muutub hullemaks. Pärnu Postimees kaldub nõustuma rahandusminister Ivari Padariga, et üle tuleb elada kaks keerulist aastat: 2009 ja 2010.