Eile keskpäeval pikettis 30–35 Pärnu GoBusi töötajat töötuskindlustuse seaduse eelnõu ja kollektiivlepingu seaduse eelnõu vastu ja haridustöötajate palganõuete toetuseks.
Bussijuhid toetasid õpetajaid piketiga
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
9. märts 2012, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Tuleb rahumeelne pikett, kus räägime, miks ja mille vastu üldse streigitakse ja protesteeritakse, joome koos sõbralikult teed ning kirume valitsust,” nentis transpordi ametiühingu Lääne-Eesti koordinaator Anu Juurmann enne loosungite lahtirullimist.
Rääkides sellest, miks Pärnuski ei topatud Tallinna ametikaaslaste kombel linna ühistransporti, ütles Juurmann, et jutuks tuli seegi, ent seekord otsustati veel mitte nii radikaalseks minna. Liiati polnud kõne all konkreetselt oma õiguste eest seismine ega tööandja survestamine.
„Ligikaudu 100st Pärnu GoBusi bussijuhist olid 60 valmis toetusstreigiks, aga siis istus maha kohalik ametiühingu juhatus, kaalus ja mõtles ühte- ning teistpidi ja otsustas sedakorda piirduda piketiga,” selgitas ametiühinguliider. „Ütleme nii, et me ei taha tööandjale halba, pikett polnud tööandja, vaid valitsuse vastu, meie tööandja on olnud meiega väga hea.”
Piketi alguses tuletas Juurmann kokkutulnuile meelde, et need pole oma ettevõtmises üksi, vaid analoogsed ühte eesmärki teenivad aktsioonid toimuvad samal ajal mujalgi.
Ametiühingujuht tõdes, et kui lasta valitsusel muuta kollektiivlepingu seadust, nii et tööandja saab õiguse lõpetada kollektiivleping ühepoolselt, on suures ohus nii töötajate palgad, puhkused kui muud sotsiaalsed tagatised.
Samuti ei saa lubada, et valitsus kaotab ametiühingute poolt 2008. aastal välja võideldud hüvitised, mis peagi pidid jõustuma.
„Kui maksame kõik töötuskindlustusmaksu, miks siis ühed inimesed, kui nad töölt lahkuvad, saavad hüvitisi, teised aga ei saa,” pahandas Juurmann. „Kui on juba kord kokku lepitud, et aastast 2013 saavad hüvitust ka need, kes omal soovil lahkuvad, miks siis täna on seda vaja äkki ümber mõelda? Kokkuleppeid tuleb austada.”
Seoses võimu lahmiva käitumise ja sellega, et bussijuhtide protestiaktsiooniga väljendati solidaarsust 20protsendist palgatõusu nõudvate haridustöötajatega, tuletas Juurmann pikettijatele meelde Tartu ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini sõnu.
Neid, mida sotsiaalteadlane ja poliitik ütles Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaali selle nädala videointervjuus.
„Õpetaja on üks vastutustundlikumaid olendeid ühiskonnas ja kui tema juba otsustab, et tema ei lähe tundi, on see temale endale väga raske otsus,” tsiteeris Juurmann õpetlast. „See näitab, et asi on ikka väga hull. On kaotatud lootus, et viisakalt üksteisega vesteldes on nendel, kes otsustavad, kõrvad lahti ja soov kuulata.”