Harri Taliga: Õpetajate streigi lõpuga töö alles algab

Harri Taliga. Foto: PP

Õpetajate streigi 12. tunnil korraldati Pärnu keskraamatukogu suures saalis toetav streigikoosolek, millel osales Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga.

Harri Taliga,  kuidas streiginädala kokku võtaksite? Kas olete töötajate rahulolematuse avalduse korraldusega rahul?

Ütleme nii, et oluline eesmärk saavutati: avalikkusele on teadvustatud probleemid, mis on sotsiaaldialoogis, valitsuse hoiakutes ja suhtumistes ning soovimatuses otsustada neid asju, mis on valitsuse pädevuses. Valitsus ei ole soovinud arvestada ametiühingute ega tööandjatega.

Meile on kindlasti positiivne see, et mitu haruliitu on teatanud üsna paljude liikmeks astumise avalduste laekumisest.

Natuke on muutunud valitsuse hoiak. Nad ei taha seda küll välja näidata, aga peaminister tegi avalduse töötuskindlustuse makse alandamise kohta ja haridusminister pakkus õpetajatele konkreetset alampalga tõusunumbrit – seda kõike pole siiani olnud. Samm edasi on tehtud.

Praktiliselt poolelt said ametiühingud kogemusi selliste aktsioonide ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Paljud probleemid tulevadki välja tegevuse käigus. Ilmnes juriidilisi nüansse, näiteks riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn keeldus Narva elektrikute ametiühingu taotlusel kindlaks määramast hädavajalikku teenusemahtu, kuigi seadus ütleb selgelt, et kui pooled selles omavahel kokku ei lepi, peab otsuse tegema riiklik lepitaja. Igal juhul on palju mõtteainet.

Meedias kurdeti, et toetusstreikidega kaasnenud avalikkusmüra ja ebamugavus liiklemisel kippusid isegi varjutama haridustöötajate proteste.

Ühe nädala jooksul toimus kaks põhistreiki ja rida toetusstreike, mis võib-olla oli samuti esimest korda harjumatu. Kahe aktsioonilaine langemine ühele nädalale võimendas seda sõnumit. Avalikkus saab palju paremini aru, et streikimine on normaalne nähtus demokraatlikus ühiskonnas, ja streigi teemadega ollakse paremini kursis. See ongi vahest kõige olulisem.

Õpetajate streigil oli klassikaline palganõue, sellest saadi paremini aru. EAKLi valitsusele esitatud nõudmised puudutavad kaasamist ja kodanikuühiskonda ning need said samuti selgemaks. Ametiühingute sõnumit võimendas rida arvamusliidreid: Marju Lauristin, kommunikatsioonispetsialist Juhan Kivirähk, kodanikuühiskonna tuntud eestvedaja Mall Hellam. Sellestki võidavad pedagoogid.

Kas sellegipoolest jääb streigivõimaluse lamp edaspidigi põlema?

Haridustöötajate liit on öelnud, et kui rahuldavat kokkulepet ei tule, valmistutakse järgmiseks aktsiooniks septembris. Tahan rõhutada, et haridusminister kaldus valitsuse tavalisse käitumismalli tagasi. Kui üldiselt mööndakse, et peame rääkima-arutama, kust leida raha, siis ei saa valitsus öelda, et nemad on kõik ära otsustanud ja teine pool valigu, kellelt ja kust raha oma valdkonnas ära võtta. Arutada tuleb kõiki valikuid, samuti ülejäänud valdkondade rahastamist laiemalt.

Mis on ees ametiühingute keskliidul?

Teisipäeval on juhatuse koosolek, streiginädalast kokkuvõtete tegemine. Kindlasti arutame, kuidas jätkata, kui valitsus peaks olema valmis läbirääkimiste laua taha tagasi tulema, millest nad siiani on keeldunud.