Muutused, mis meid tänavu rahaasjus ees ootavad

Rahakott. Pilt on illustreeriv. Foto: Marianne Loorents

Alanud aastal ootavad meid kõiki ees muutused, mis rahakotist raha viivad, aga mõnel juhul ka juurde toovad.

Üldine käibemaksumäär tõuseb 20 protsendilt 22ni. See toob kaasa 1,67protsendise toodete ja teenuste kallinemise.

2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ega eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha 2023. aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.

Tõuseb minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 654-lt 725 euroni ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandjale 239,25 eurot kuus.

Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõusevad viis protsenti ja muutuvad hasartmängu eri liikide maksumäärad.

1. maist tõuseb kütuseaktsiis seitse protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Kütuse- ja elektriaktsiis kerkivad alanud aastast järk-järgult.

Veebiplatvormid, näiteks Airbnb, hakkavad maksu- ja tolliametile esitama teavet nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui nende teenitud tulu kohta. Info edastatakse kord aastas ja esimest korda 2024. aasta jaanuaris 2023. aastal teenitud tulu kohta.

Sel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas ja samale tasemele kerkib ka vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu. Viimasena mainitu suurust ei mõjuta vanaduspensioniealise inimese sissetulek.

Lapsepuhkuselt naasnud lapsevanema puhul tekib tervisekassal õigus maksta neile esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitist kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimesele kasulikuma. Seni maksti eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt.

Täiskasvanu hambaravihüvitis tõuseb 40 eurolt 60ni. Ühtlasi kasvab raseda, alla-aastase lapse ema, vanaduspensionäri, vähenenud töövõimega inimese, registreeritud töötu ja toimetulekutoetuse saaja seni kehtinud hambaravihüvitis 85-lt 105 euroni aastas ja omaosalus langeb 12,5 protsendini seni kehtinud 15 protsendi asemel.

Kolme kuni kuue lapsega pere toetus on nüüdsest 650 euro asemel 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 asemel 650 eurot kuus. Ära kaob ka lasterikka pere toetuse sujuv üleminek.

Tänavu 1. juulist hakkab kehtima patsiendikindlustus ehk tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustus, mis soodustab ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist.