Euroinfopunkt mahub raamatukoguga ühte tuppa

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Raamatukogu peab külakohas olema," kinnitab Treimani raamatukogu juhataja Evi Laarents, lisades, et piirkonna esimene raamatukogu loodi 1921. aastal.
"Raamatukogu peab külakohas olema," kinnitab Treimani raamatukogu juhataja Evi Laarents, lisades, et piirkonna esimene raamatukogu loodi 1921. aastal. Foto: Urmas Luik

Treimani raamatukogu seinal ripub raami sees tänukiri, mis kinnitab, et raamatukoguhoidjate ühing on tunnistanud 2007. aastal Evi Laarentsi Pärnumaa aasta maaraamatukoguhoidjaks.


Tunamullu tunnustusega pärjatu korjab riiulit pidi seinale laiutava toalille juurest päkapikke suurde pappkasti ja ütleb oma piirkonna lugejate järgi Ikla, Metsapoole, Treimani ja Orajõe külast. Inimest 600, kellest kolmandik usinalt vaimuvara laenutab.



“Kohalik lugeja käib otsimas elulooraamatuid, see on igal pool praegu nii. Mehed küsivad kriminulle, seiklusjutte, naised võtavad ajaviiteromaane, väga palju laenutatakse psühholoogilist kirjandust.”



Päkapikud jäävad sinnapaika ja raamatukogujuhataja näitab Helgi Sallo elulugu, mille kaanel kollane kleeppaber järjekorras järgmise laenutaja nimega.



Suve saabudes astub Häädemeeste valla ühte neljast avalikust raamatukogust, nagu riigipiiri äärseim Treimani seda on, üha tihemini sisse võõrkeelseid rändureid ja rannikumändide varjus endale suvekodu soetanuid.



“Suvitajad käivad internetti kasutamas, istuvad õues laua taga WiFi levialas ja loevad natuke teistmoodi kirjandust, ajalugu, loodusteadust, siin on ju palju kõrgkoolide õppejõude, Tartu ja Viljandi inimesi,” seletab juhataja oma kogemustest.



Tänavu kolmandat täissuve töötab Treimani raamatukogu euroinfopunktina ja Evi Laarents näeb siin rahvuste järgi vaat et poolt Euroopat. Turistide tarvis on piirkonna huviväärsusi tutvustavad trükised ja kui soovi, võivad nad teetolmu maha pesta ning rahulikult internetis surfata. Enamasti satuvad mere ja metsa vahele rändurratturid.



Sellise võimaluse avas külaraamatukogule Euroopa Liidu piiriülese Interreg IIIA projekt, mille toetusel tehti eakas kontoritiivas remont. Kokkuvõttes võib tõdeda, et ettevõtluse ja turismi arendamisel on Häädemeeste vald ja Ainaži linn astunud ühise sammu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles