/nginx/o/2016/08/11/5711189t1h773c.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna juhatuse pressiteade (vt “IRL protestib vee hinna tõusu vastu”, PP 15.05) oli ebatäpne. Vee hinna küsimust arutati AS Pärnu Vee nõukogus mitu korda 2010. aastal seoses veemajandusprojekti elluviimise ja keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) laenu taotlemisega.
Põhjalikult käsitleti vee hinna muutmist 9. novembril 2011 nõukogu istungil, kõik liikmed osalesid ja allkirjastasid protokolli. Arutati tariifide tõstmist 2012. aastal, need peaksid kehtima kolmeaastase perioodi jooksul. Pärnu linnavalitsust informeeriti vajalikest hinnatõusudest 2011. aasta veebruaris. Hinnataotluse koostamist alustati 2011. aasta sügisel, kui konkurentsiametilt oli teada saadud hinnakujundamise metoodika.
16. detsembril 2011, järgmise aasta eelarve kinnitamisel, toimus arutelu hinnataotluse üle, mille juhatus pidi esitama konkurentsiametile arutelule järgneval nädalal. Arvestuste kohaselt kujunes Pärnu linnas vee hinnaks kolmeprotsendise tulukuse puhul 0.79 ja reovee hinnaks 1.23 eurot kuupmeetri eest. Hindade tõus on vajalik linnas tehtavate investeeringute omafinantseeringu katteks. On kerkinud ressursi- ja saastetasud, samuti elektri ja kütuste hind. Nõukogu liikmed olid juhatusega samal seisukohal, nähtub protokolli tekstist.
3. märtsil 2012 võttis konkurentsiamet hinnataotluse menetlusse. Linnavalitsusele esitati kogu taotluse materjalid ja abilinnapea Meelis Kukk sai CD-l kogu konkurentsiametile saadetud taotluse.
25. aprillil 2012 edastati linnavalitsusele informatsioon, et konkurentsiamet on veeteenuste hinnad kooskõlastanud. Konkurentsiamet luges esitatud hinnataotluse põhjendatuks ja tegi otsuse oma analüüsi põhjal. Mahukas analüüs sisaldas kontrollarvutusi ja oli 97 leheküljel.
Pärnu Vee nõukogu on pidevalt jälginud Pärnu linnas joogi-, reo- ja sademevee käitlemise kulusid. On analüüsitud, kuidas üldises hinnatõusus minimeerida kallinemisest tekkinud kulutusi, vähendada veekadu avariide korral, on vahetatud pumbasüsteeme ökonoomsemate vastu, et vähendada elektrikulu, ja renoveeritud sulgarmatuure. Elektrienergia kulu moodustab realiseerimise kuludest kuni kümme protsenti, 2011. aastal oli see 9,8 protsenti.
Pärnu linna tarbeks saadakse vesi puurkaevudest, mis asuvad Reius ja Vaskräämal. Puurkaevude sügavus on keskmiselt 80 meetrit. Vee erikasutuse eest tuleb tasuda 1000 kuupmeetri kohta 73.17 eurot. Saastetasud sõltuvad sellest, milliseid aineid reovesi sisaldab. Meie linna reovesi sisaldab kuni 24 protsenti orgaanilisi aineid, 2,5 protsenti fosforiühendeid, 40 protsenti lämmastikuühendeid ja 34 protsenti heljumit. Nende ühendite kogusest sõltub saastetasu. Muutused ei ole väiksed. Möödunud aastal oli saastetasu 46 eurot 1000 kuupmeetri reovee kohta.
Vee hind ei ole poliitilise kauplemise objekt, see kujuneb tegelike kulutuste põhjal. Pärnu Vee ülesanne on tagada Pärnu linnas oma klientidele keskkonnasäästlikul viisil katkematult kvaliteetne joogivesi, osutada kanalisatsiooniteenuseid, teha vajalikud investeeringud ja kindlustada ettevõtte jätkusuutlikkus. Hinnatõusust saadav tulu suunatakse Pärnu linna veemajandusse. Nõukogu on oma töös juhindunud nendest eesmärkidest.