Mai keskel avalikustasime Pärnu Kaubamajaka laienemisplaani, mille kallal olime töötanud juba aastaid. Vastupidi väidetele, mis Garri Raagmaa arvamusest kõlama võisid jääda, ei sünni nii mastaapsed otsused spontaanselt üleöö, vaid on põhjalikult läbi mõeldud, analüüsitud ja kaalutud.
Seitse korda mõõdetud
Vanarahvas teadis öelda, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Nii meiegi. Kui tulime nädalapäevad tagasi välja uudisega, et Kaubamajakas on valmis laienema, oli sellele eelnenud aastaid tööd, finants- ja keskkonnaanalüüsi, põhjalikke arutelusid pankade, potentsiaalsete üürnike, majandusasjatundjatega. Laienemine oli väga hoolega kaalutud otsus.
Olles jõudnud veendumusele, et laienemine on tõepoolest õige ja vajalik samm, esitasime tänavu 25. aprillil Pärnu linnavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamise kohta. Nädal tagasi lisasime keskkonnamõjude eelhindamise raporti. Enne plaanide avalikustamist veendusime, et Kaubamajaka kolmanda etapi väljaehitus ei ole vastuolus piirkonna üldplaneeringu ega ühegi normi ja nõudega.
Kui Raagmaa väite kohaselt leidub Pärnus selliseid kinnisvaraarendajaid, kes on mõtlemata tegutsenud, siis Kaubamajaka juhid ega omanikud nende hulka ei kuulu. Ega muidu oleks Kaubamajakat kasvatatud tasa ja targu: keskuse teine etapp valmis kolm aastat pärast esimest etappi ja nüüd, kui oleme valmis kolmanda etapi arendamiseks, möödus eelmise laienduse avamisest viis aastat. Kaheksa aastat korduvaks mõttetööks, uuringuteks ja analüüsiks ei ole vähe.
Kaubamajakas on ehitatud piirkonda, mis on Pärnu suurima elurajooni vahetus läheduses. Seega ei saa Kaubamajaka puhul tõmmata paralleele keskustega, mis asuvad linna piirimail või suisa väljaspool ning mida Raagmaa nimetab “autopõhisteks kaubanduskastideks”.
Pärnu linna kaarti vaadates on selgemast selgem, et Kaubamajakas asub linna sees, elurajooni külje all. Riia poole minnes laiub linn veel mitme kilomeetri pikkuselt ja jätkub elurajoon. Kaubamajakast poolteise kilomeetri raadiuses elab hinnanguliselt koguni ligi veerand ehk täpsemalt 22 protsenti Pärnu inimestest. Samuti on lähedal jõuliselt arenev elamupiirkond Tammiste, rääkimata Pärnu satelliitasulatest Paikusest ja Sindist.
See tähendab kõigile neile inimestele senisest mugavamat elukeskkonda. Eluks tarviliku saab kätte kodu lähedalt. Puudub vajadus sõita mööda linna, et rahuldada tarbimisvajadusi, vaid seda saab teha vahetult elukoha lähistel, hoides kokku aega ja raha.
Arusaamatu tundub soov võtta pärnakatelt võimalus käia kodu või töökoha lähedal ostukeskuses tarbimas teenuseid ja soetamas kaupa, mida Kaubamajakas laienduse järel pakkuda saaks, ning öelda, et “kui kesklinna keskused on tühjad üüripinnad täitnud ning jalad alla saanud, siis vaatame ...”. Mida on sellest võita nendel veerandil pärnakatest, kellele Kaubamajakas asub mugavas läheduses?
Karta on, et sellest kaotaksid just kohalikud elanikud. Ei saa välistada, et autoomanikud suunduksid Pärnu kesklinna asemel tõenäoliselt mõnda teise linna, kus on suurem valik mugavalt ühes kohas koos. Mida parema valiku suudame Pärnusse tuua, seda vähem põhjust on kodulinlastel kaugemaid ostureise ette võtta.
Seega pole alust väidetel, justkui põhjustaks Kaubamajaka laienemine ühiskonnale mingeid lisakulusid või alandaks elukvaliteeti. Pigem vastupidi.
Neil 22 protsendil pärnakatest, kes elavad Kaubamajaka läheduses, on kõigil võimalik tulla kohale jalgsi või rattaga, kuigi nendestki eelistab suur osa keskuse külastamist autoga. Kusjuures meie suur parkla ei ole sugugi ainus põhjus, miks elanikud enam jalgsi kodupoes ei käi. Põhjuseks muutunud ühiskond ja tarbimine, kiire elutempo.
25 aastat tagasi saatis ema mind Viiburi poodi leiva-saia ja piima järele, ülejäänud asjad toodi maalt. Nüüd olen ise kolme lapse isa. Poes on vaja käia üle päeva ja üsna tavaline on sealt väljuda kahe raske toidukotiga. Jala oleks suurte kottide vedamine raske ja aeganõudev. Rassida saab märksa tervislikumalt jõusaalis või peenramaal ja aega on vaja lõõgastumiseks, lastega kesklinnas pargis käimiseks või kohvikute- ürituste külastamiseks.
Liiklemine muutub sujuvamaks
Papiniidu piirkond ongi Mai, Tammiste ja Raeküla kogukonna teeninduskeskus. Julgen öelda, et ükski selle kandi elanik ei kannata Kaubamajaka laienduse pärast seetõttu, et tal ei ole autot. Samuti on ühistransport ülejäänud linnaosadega küllalt hästi korraldatud.
Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangust, laienduse teostuse järel liiklustihedus suureneb, aga mitte oluliselt. Seoses sellega, et valminud on Liivi tee, ei ole karta, et Kaubamajaka laiendusega kasvaks Papiniidu ristmiku koormus kunagi võrreldavaks Liivi tee valmimise eelse ajaga.
Raagmaa viide, justkui oleks Kaubamajaka parklates liiklemine ohtlik, on ilmne liialdus. Kaubamajaka sisse- ja väljasõidud on väga hästi tähistatud, omal ajal liiklusjärelevalvega koostöös lahendatud ja igati toimivad. Tõesti, üks koht on veidi keerulisem, see puudutab Riia maanteele väljasõitu suunaga Riia poole, aga sellest saab iga tähelepanelik juht aru. Uuringutes tuuakse Kaubamajaka puhul välja just turvalisust ja hinnatakse parkimismugavust.
Kaubamajakas on loodud rattaparkimise võimalused ja laiendusega seoses need mitmekordistuvad.
Lõpetuseks jätkaks Raagmaa pooleli jäänud analüüsi “Aktuaalses kaameras” esinenud Niras Eesti ASi Kristjan Maaroosile lausutu kohta, et “Tuleb arvestada selle turumahu ja ostujõuga, mis siin Pärnus olemas on, ja selge on see, et selline olukord, kus investeeritakse üle ja kaubanduspinda lisandub turule liiga palju, ei ole ainult arendajate, vaid tegelikult kogu linna probleem”.
“Aktuaalse kaamera” lugu ei lõppenud sealkohal, vaid jätkus kommentaariga, et selge eelis on juba tegutsevatel ostukeskustel ja Euroopa kogemuski näitab, et just ostukeskuste laienemine ja seal uute teenuste pakkumine toob kliente juurde.
Seega ei pea linn ega keegi teine muretsema, kas laiendus on majanduslikult mõistlik otsus. Oleme kahe jalaga maa peal. Laienduse ehitamisest võidavad paljud, eelkõige tarbijad senisest suurema toodete-teenuste valiku ja keskuse veel parema atmosfääri kaudu. Laienduse käigus saab värske näo keskuse fassaad, mis muutub arhitektuurselt atraktiivsemaks. Üürnikud saavad ruumi juurde ja linna lisandub töökohti.
Soovitus enne mõelda ja siis teha on igati mõistlik ning kuulub Eesti rahvatarkuste klassikasse. Raagmaa artiklis mainitud soovid on Kaubamajakas sisuliselt kõik täitnud. Laienemise majanduslikud aspektid on hoolikalt analüüsitud, keskkonnamõjude eelhinnangus on kaalutud kõiki nõutud aspekte ja miski pole osutanud ümbruskonna kahjustamisele. Me oleme kaua mõelnud, arutanud, analüüsinud. Nüüd on aeg tegusid teha.