Juhtkiri: Kalapuis külas Lacplesisel

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Läti eepose kohaselt läinud Kalevipoeg (Kalapuis) Karutapjaga (Lacplesis) võitlema ja jäänud alla. Seepeale leppinud kaks kanget selli kokku, et olgu see viimane võitlus eestlaste ja lätlaste vahel.

President Toomas Hendrik Ilvese praeguselt riigivisiidilt Lätti võib tahtmisel leida teatud sarnasusi. Näiteks Läti riigitelevisioonile antud usutluses soovitas Eesti riigipea loobuda Eesti ja Läti üksteisega võrdlemisest. Asjad, mis on vaja, tuleb ära teha. President tõigi näiteks Lätis juba toimunud haldusreformi, mida Eestis kuidagi käima ei saada.

Tähendusliku sõnumi viis Ilves Lätti sellega, et läks riigivisiidile rongiga. Nii rõhutab president vajadust parema rongiühenduse järele ja seisab Rail Balticu eest. Õige, sest mugav ühendus Tallinnast Berliiniga peaks olema loomulik, seda enam, et selline rongiliin on sõjaeelse iseseisvuse ajal toiminud.

Intervjuus Läti suurimale päevalehele Diena on Ilves esinenud Euroopa ühisraha oskusliku müügimehena. Ta võttis appi isegi Mihhail Gorbatšovi, kes läinud detsembris olevat öelnud, et NSV Liidu lagunemise pärast on õnnelikud eestlased, sest neil on nüüd euro. Sellega ütles Ilves väga selgelt, et kuulumine euroalasse on ühtlasi julgeoleku garantii. Õige on seegi, et eurol kui valuutal pole probleeme, hädas on vaid need euroriigid, mis maitsevad oma vastutustundetuse vilja.

Pärnu Postimehe arvates tuli Eesti presidendi riigivisiit Lätti väga õigel ajal. Paari aastakümne tagune kolme saatusekaaslase õlatunne on hakanud kaduma. Ideaalid on loovutanud koha huvidele ja argipoliitikale.

Mitmesuguste projektide ja investeeringute toomisel Balti riikidesse polegi väga oluline, kes saab, peaasi, et tuleks Baltikumi ja teeniks kolme riigi huve Euroopa Liidus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles