Venemaa kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi väljaütlemised Soomes on sealse avalikkuse tagajalgadele ajanud. Kindral nimetas Soome koostööd NATOga otsesõnu julgeolekuohuks Venemaale ja arvas heaks Soomele dikteerida, kus soomlased omal maal ei või militaarõppusi korraldada.
Ühtlasi tehti soomlastele veel kord selgeks, et nad asuvad Venemaa huvisfääris nõndanimetatud hallis tsoonis ja peavad arvestama Moskva tahtmisega.
Kuigi aastakümneid oli Soomele NSV Liidu suhtumine oluline, ei peaks Moskvas tehtama endale illusioone, et soomlased oleks midagi unustanud. Kui Balti riikidelt pressiti sõjaväebaasid ähvardustega suhteliselt lihtsalt välja, siis Soome oma maa vabatahtliku loovutamisega ei nõustunud. NSV Liidu alustatud Talvesõjas lõid soomlased venelastel särgi püksi ja seda sauna Karjala pakases pole Moskvas unustatud tänini.
Küll ei maksaks hõimuvelledel hellitada mõtet, nagu oleks Makarov rääkinud midagi oma peast või kooskõlastamata. Esiteks ei käi Vene kindralstaabi ülem sugugi nii tihti välisriikides. Teiseks esindab ta selgesti Moskva võimu ja poliitikat ega tee iseseisvaid avaldusi.
Jääb küsimus: miks oli venelastel vaja soomlasi ärritada? Kui see oli märk karmimast välispoliitikast ennekõike lähivälismaa suhtes, on Vladimir Putin teinud vale panuse. Venemaa kõrge võimukandja sellised avaldused lükkavad Soomet tihedama koostöö ja tulevase liikmelisuse poole NATOs.
Makarovi prääksatused tulid õigel ajal Eestilegi. Järgmise aasta riigieelarve on koostamisel ja Moskva selliste avalduste taustal ei saa kuidagi rääkida kaitsekulutuste kärpimisest. Paraku peame tõdema sedagi, et Venemaa ei ole huvitatud heanaaberlikest suhetest oma piiriäärsete riikidega ja eelistab kõnelda diktaadi keeles.