/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
President Toomas Hendrik Ilvese läinudnädalast põhjalikku ja tihedat riigivisiiti Läti Vabariiki kippusid varjutama sealt internetiavarustesse lennanud iroonilised ja otsesõnalised säutsud Paul Krugmani aadressil. Kuid ega needki kõnelnud ainult Eestist, vaid suures osas Lätist ja kogu ülejäänud Ida-Euroopast, kinnitades küllap ootamatult sirgjoonelisel moel vahepeal õõnsa kõla omandanud “Balti ühtsust”.
Seda, et Eesti on üleilmsest majanduskriisist välja tulnud paremini kui Läti, tunnistavad lätlased ise ja leiavad, et kuigi kriis kestab, suudavad nad oma põhjanaabrite eeskujul sellest paremini välja tulla kui omapäi tegutsedes.
Kuivõrd tavalised, mitte just kõige suurema sissetulekuga eestlased ja lätlased oma riigi juhtide tegevust heaks kiidavad, on iseasi. Eelkõige näitavad Eesti ja tema järel Lätigi suutlikkust majandussurutisega omal moel ja Kreekast või Hispaaniast edukamalt toime tulla.
Läti valitsus näeb oma riigi tulevikku selgesti seotuna euroga. Peaminister Valdis Dombrovskisel on keeruline euro vajalikkust rahvale selgitada, kuid et latt on niikuinii euroga seotud, paistab lõplik üleminek loogiline.
Niisama loogiline paistis seegi, et Ilves oma riigivisiidil mitmel juhul Läti europüüdlustele selgesõnalist toetust avaldas. Eesti ja Läti koostegevusele annaks ühine raha kindlasti positiivse tõuke ja üksikisikul oleks ju päris mugav minna lõunanaabrite juurde ostlema, ilma et peaks raha vahetama ja kursi tõttu pankadele nende osa kinkima.
Rail Balticu puhul on Eestis kõneldud sellest, et lätlased seda eriti ei taha, kuid Dombrovskis lükkas selle arvamuse Pärnu Postimehega vesteldes ümber. Nõnda on Balti riike ühendava raudtee rajamiseks riikide tahe olemas ja lahendamist vajavad tehnilised üksikasjad.
Seega võivad lätlased Läti valikutesse suhtuda nii ja naa, ent Eestile tulevad need kasuks.