Ütle, jumal, mil tekib aju, kus mõistus on sees. Jah, selle mõistusega on raskusi, eriti viimased kakskümmend aastat. Elukogemusi justkui oleks, aga need ei toimi. Ette rutates olgu öeldud, et olen pensionär ja neljakümne kahe tööaasta eest saan kakssada viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kaks senti. Uskumatu, aga tõsi.
Läksin aasta varem eelpensionile, sest Eesti riigil polnud tööd anda, eriti veel minuvanusele. Algul tundus nii, et kui ei sobinud eelmine riigikord, ei sobi ka selleaegsed töökohad. Kõik, mis vähegi võimalik, pandi kinni. Nii see tööpuudus meelega tehti. Raske oli uskuda, et eestimaalane, kelle käes on riigis võim, ei mõtle tagajärgedele.
Igal asjal on kaks poolt, tavaliselt nähakse ainult ühte poolt ja veidi hiljem selgub teise poole tulemuse tagajärg. Aga nüüd asja juurde ja palvega: ehk oskab keegi selgitada, õpetada, sest minu mõistus tõrgub mõistmast.
Kunagi oli võimalik erastada majaalune maa. Kõik paberid tõendavad seda, et maa on minu oma. Millegipärast pole seal kirjas, et sügavuses ainult 30 cm, ja nüüd küsin endalt, ehk peaks uurima atmosfääri kohta, hiljem võib hilja olla. Te ei saa aru? Kohe selgitan.
11. mail 2012 kirjutasin avalduse liitumiseks reovee kanalisatsiooniga. Olgu öeldud, et AS Pärnu Vesi on sajaprotsendiliselt Pärnu linna omand. Kuidas see nii olla saab, on mulle mõistatus. Võib-olla on see linnavalitsuse oma, aga kuidas see aktsiaselts olla saab, siin napib mõistusest.
27. juulil sain ümbriku, milles oli vastus minu liitumisavaldusele. Aega kulus vastuse saamiseks vaid 77 päeva. 11. mail 2012 maksin AS Pärnu Vee kassasse 15.97 eurot tehniliste tingimuste eest kinnistule ja teise summa, 25.56 eurot, lihtsustatud projekti koostamise eest kinnistule.
Ütlesin vastavale asjamehele, et ma ei mõista, mille eest ma maksma pean. Siis sain vastuseks, et ma võin omal krundil kaevata ainult 30 cm ja kõik. Lisasin, et kui on aus ülestunnistus, ehk on karistus kergem, sest ma olen krundil päris palju kaevanud ja ikka tunduvalt sügavamalt, kui tohib.
Julgesin targutada, et see on minu maa ja kõik need tehnilised tingimused mind ei huvita. Sain tõesti tigedaks. See on minu probleem, kuidas ma selle torustiku teen, tähtis on, et ta ära ei külmu, ei ummistu, et torukalle oleks õige. Seda väikest tööd ma tunnen, pole esimene kord.
Läksin uksi paugutamata minema ja jäin ootama, sest öeldi, et kaua ei lähe. Taheti kontakttelefoni numbrit, et mind tagasi kutsuda, kui on aeg need tehnilised tingimused üle vaadata. Aeg venis ja venis. Selgus, et see asjamees läks vahepeal puhkusele. Siis viskas üle.
Käisin vahepeal linnavalitsuses, aga jutule ei saanud, öeldi, et Pärnu Vee juht Garri Suuk tegeleb selle teemaga. Mis siis ikka, oligi põhjust minna, sest näidu teatamise kaart tuli tagasi, peale oli kirjutatud, et pean margi ostma, mida varem ei tahetud. Mingi uus nali või siis käte väänamine Suugi moodi.
Ma ei viitsi kirjutada, kuidas nii suure ülemuse jutule pääseb, ehk kogete ise, kui pole veel kogenud. Aga sain targemaks, et Pärnu Vesi ei sunni mind marki ostma, et see on minu valida, kas helistan, tulen kohale või saadan meili teel, aga minu kulul.
Tõesti, karp jäi lahti, nii lihtsalt kõik käibki – minu probleem. Tähendab, et mina katan need Pärnu Vee näidu teatamise kulud. Tahaksin teada, kui suur on Pärnu Vee aastakasum. Et tegemist on aktsiaseltsiga, siis kas midagi järele ka jääb või jagatakse aktsionäride vahel kõik kenasti ära. Sest tegemist on aktsiaseltsiga. Pärnu Veel võiks vähemalt olla telefoninumber tasuta helistamiseks.
Garri Suuk pidas vapralt vastu isegi siis, kui ma teatasin, et see on viimane teade minu raha eest. Kui Pärnu Vesi tahab näitu teada, otsigu selleks lahendus. Pakkusin välja võimaluse, et pangu see lugeja krundi äärde kaevu, pole hirmu, et keegi nii hinnalist vett saab varastada, ja näitu saab vaadata siis, kui süda lustib.
Tahtsin veel teada, kust Pärnu Vesi selle vee saab. Kas teete ise millestki? Kui olin öelnud oma arvamuse, et vesi on maavara, mis kuulub meile kõigile, et õigem oleks raha võtta ainult torude ehitamise ja pumpamise eest, siis kõrge ülemuse ajus juhtus midagi.
11. juulil 2012 kutsuti mind tagasi, et anda allkiri joonisele, mille olin ise näpuga ette näidanud eelmisele projekti kallal vaeva näinud mehele, sest ega siis üks inimene nii mahukat tööd olegi suuteline üksi tegema. Ikkagi kümme lehte ja üks kinnistu koopia, millele on tõmmatud kaks joont, mis tähistavad kanalisatsiooni kogupikkuses 17 meetrit, ja sellel pikal torul peab olema kaks kaevu, mis on tähistatud ringiga. Sain veel ühe arve – riigilõiv. Kõige hullem on see, et mina pean kõik selle kinni maksma ja summa on 31.95 eurot.
Huvitav on veel see, et Pärnu linnavalitsuse kinnitus jõudis minuni 20. juulil. Otsustasin, et hoian veemüüja raha kokku ja lähen ise paberitele järele, aga Pärnu Vesi ei suutnud samal päeval mulle mingeid pabereid esitada. Mida Pärnu linnavalitsus siis kinnitas?
Nende lehtede hulgas oli veel üks arve, liitumistasu 208.48 eurot. See liitumistasu olevat selle eest, et AS Pärnu Vesi osales torustiku ehitusel. Mil moel, seda ma teada ei saanud.
Torustik ehitati Euroopa Liidu raha eest. Olen juba korra liitunud AS Pärnu Veega ja nüüd sunnitakse mind uuesti kulutusi tegema. Mina leian, et Pärnu Vesi peaks minu maja uue torustikuga ühendama oma raha eest. Öeldi, et neil pole õigust minu maa peal töid teha. Ma annaks teile tasuta loa. See paber võtab tunnikese aega. Või ehk linnavolikogu teeb vastava otsuse, nii nagu needki otsused on tehtud. Võim pidavat Eestis kuuluma rahvale, aga ma pole kuulnud, et pärnakate käest oleks mõne seaduse kohta midagi eelnevalt küsitud.
Aga see pole kõik, veel on tarvis kaeveluba, mis on vaja kooskõlastada kohustusliku maamõõdufirma, Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna ja linnavalitsuse majandusosakonnaga. Eelnevalt tuleb aeg kinni panna. Kaeveluba kehtib ainult kaks kuud.
Kurat, teeb ikka hinge täis küll. Kelle palga järgi te need hinnad teinud olete, kas linnapea, abilinnapeade või Garri Suugi? Mina panen need paberid kausta, sest sel aasta pole enam võimalik nende töödega alustada.
Esiteks pole raha liitumistasuks, vaja on osta materjal ja kaks kaevu. Ettekirjutises on öeldud, et kui on tegemist liiklusega kohas, peavad kaevud olema metallkaanega. Eraldi pole ära toodud, mis liiklusega on tegemist, muruniiduk või jalgsi käimine. Varsti hakkab sadama ja vesiliivas märjaga nii sügavale kaevata pole võimalik.
Edu teile, härrased, uute maksude ja hindade väljamõtlemisega!
Ma väga loodan, et kunagi tuleb õiglasem valitsus ja tehakse vastav seadus, et teie pension ära nullida. Vastasel juhul poleks aus, teil jäävad meie kogemused ja ”rõõmud” saamata. Hea oleks muidugi leheveergudel mu kogemusele vastust lugeda.
Palun vabandust, kui keegi ennast väga solvatuna tunneb.