Kui tavaliselt küsitakse ajalehes ilmuva probleemi kohta arvamust teiseltki osapoolelt, kelle pihta kriitikanool lastakse, siis 8. augusti Pärnu Postimehes Hans Luige sulest ilmunud kirjatüki kohta seda ei tehtud.
Garri Suuk: Palun sõna!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt oli seda raske teha, sest kirjatükk sisaldas suuremas osas juttu sellest, kui palju riik pensioni maksab, töökaotusest, riigikorrast ja kõrgest riigilõivust. Pealkiri “Kadalipuline kogemus Pärnu Veega” suunas kogunenud vimma AS Pärnu Vee vastu. Seetõttu palun sõna, et selgitada asjaolusid. Teen seda nii, nagu asjad tegelikult olid ja on.
Liitumine on vabatahtlik
Luik kirjutas: “11. mail 2012 kirjutasin avalduse liitumiseks reoveekanalisatsiooniga” ja veidi edasi: “Olen juba korra liitunud ja nüüd sunnitakse mind uuesti liituma“.
Siinjuures kohe täpsustus. Ühiskanalisatsiooniga liitumine on vabatahtlik. Liigume ajaloos tagasi. Kõnealune kinnistu oli varustatud veega, puudus ühendus linna ühiskanalisatsiooniga. Seoses sellega edastas Pärnu Vesi 26. märtsil 2009 Hans Luige nimele meeldetuletuskirja number 2.3/203, milles informeeris, et Pärnu linnavalitsus on väljastanud 11. veebruaril 2009 Raeküla linnaosale ühtekuuluvusfondi toel rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikele kasutusloa.
Vastavalt linnavalitsuse määrusele number 14 10. juulist 2006 oli liitumine Pärnu veemajandusprojekti raames rajatud torustikega Vana-Pärnus ja Raekülas ühe aasta jooksul alates tänavatorustikule kasutusloa väljastamisest tasuta. Selleks, et Hans Luik saaks kindlasti tasuta liituda, palusime tal ühendust võtta 2009. aasta aprilli-mai vältel Pärnu Vee arendusosakonna tehnikuga, et sõlmida liitumisleping.
Luik ilmus palutud toiminguid tegema kolm aastat hiljem. Selleks ajaks oli tasuta liitumise periood lõppenud ja Pärnu Vesi ei saanudki tasuta liitumislepingut sõlmida. Järgnes pahameel.
Olgu märgitud, et 1450 kinnistust vaid 48 ei kasutanud võimaldatud soodustust tasuta liituda. Luik teatab oma kirjatükis, et torustik ehitati Euroopa Liidu raha eest. Tegelikult oli Raeküla torustike ehitusmaksumus 7,36 miljonit eurot, millest Pärnu Vee osa moodustas 25 protsenti ehk 1,84 miljonit eurot. Raekülla rajati üle 40 kilomeetri torustikke ja kümme reoveepumplat.
Liitumistasu võtmist reguleerivad ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniseadus ja Pärnu linnavolikogu määrusega kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.
Liitumislepingus Luigele arvestatud liitumistasu on kinnistu ühendustorustiku maksumusest 25 protsenti ehk Pärnu Vee omaosaluse määr, millest on maha arvestatud torustiku kulu 42 kuu eest (7,7 protsenti), mis on möödunud kasutusloa väljastamisest.
Hind on kulupõhine
Luik kirjutas, et lehtede hulgas oli veel üks arve, liitumistasu 208.48 eurot. Pärnu Vesi ei ole Luigele arvet esitanud. Arve esitatakse pärast temaga lepingu allkirjastamist. Käesolevaks ajaks ei ole Luik lepingut allkirjastanud.
Luik pahandab, et peab tasuma kõrget riigilõivu tehniliste tingimuste ja projekti eest. Selgituseks: riigilõivu võtmise alus on riigilõivuseadus. Selle seaduse 17. peatüki “Kohaliku omavalitsuse valitsemisala toimingud” 1. jao “Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud” paragrahvi 318 “Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine” kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 31.95 eurot. Kirjaliku nõusoleku väljastab Pärnu linnavalitsus, seega kuulub riigilõiv nõusoleku väljastajale.
Miks tasutakse riigilõiv kirjaliku nõusoleku eest Pärnu Veele, kui tegelikult koostab ja väljastab selle linnavalitsus? Eesmärk on olnud, et kodanik saaks kõik liitumisega seotud toimingud teha Pärnu Vees. Ka kaeveloa taotluse vormi on võimalik saada nii Pärnu Veest kui linnavalitsusest. Tehnilised tingimused on selle kohta, millistest materjalidest ja kuidas peavad olema tehtud torutööd, et vältida hilisemaid probleeme ekspluatatsioonis.
Hinna 15.97 eurot on kooskõlastanud konkurentsiamet. Pärnu linna ehitusmääruse järgi peaks kinnistusiseseid torustikke ehitama ainult ehitusprojekti järgi (ligikaudne maksumus 200 eurot) ja seda saab tellida ehitusprojekte koostavatest firmadest. Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektide puhul on Pärnu linnavalitsus teinud erandi ja lubanud kirjaliku nõusoleku väljastada Pärnu Vee koostatud lihtsustatud projekti alusel. Eesmärk on lihtsustada ja kiirendada asjaajamist, kuid meilt projekti tellimine on võimalus, mitte kohustus. Hind 25.56 eurot on kulupõhine.
Asjaajamise käik
Kokkuvõtvalt asjaajamise käik. 26. märtsil 2009 kutsus Pärnu Vesi Hans Luige sõlmima liitumislepingut, et liitumine mahuks tasuta aja piiridesse. Luik esitas taotluse kolm aastat hiljem, 11. mail 2012 ja tasus riigilõivu Pärnu Veele 11. juulil. Seejärel kandis Pärnu Vesi selle linnavalitsuse arvele ja andis 17. juulil sisse kogu vajaliku dokumentatsiooni, et saada otsus torustiku rajamise kohta.
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond tegi juba 20. juulil otsuse kirjaliku nõusoleku väljastamiseks Luige kinnistule kanalisatsioonitorustiku rajamise kohta. Pärnu Vesi sai otsuse kätte 23. juulil ja 27. juulil koostati liitumisleping, mis saadeti Luigele, kõnealuse artikli kirjutamise ajaks oli sellest möödunud 18 päeva, liituda soovija ei ole allkirjastatud lepingut tagastanud.
Luik esitab põnevalt küsimuse, kuidas suure ülemuse juurde jutule pääseb, kuid jätab kirjutamata sellest, kuidas ta ise pääses.
Kirjeldan juhtunut. Minu kabineti uks on alati avatud, ka siis, kui seal toimub nõupidamine või jutuajamine mõne inimesega. Ja veel enne, kui Luik oli infosekretärilt küsimuse, kas juhataja jutule pääseb, lõpetada jõudnud, olin ma tal juba vastas. Need, kes minuga suhelnud on, teavad, et jutulepääsemine ei ole probleem.
Luik jättis kirjutamata, et nõudis minuga kohtumisel tasuta liitumist. Saamata selle suhtes nõusolekut, lubas ajalehte kirjatüki saata. Saatiski. Klienditeeninduse juhatajale andis aga üle selge sõnumi: see on viimane veenäit ja rohkem ta seda ei teata, sest kanalisatsiooniga liitumine on tasuline.
Veenäitude teatamisest
Ajalehes kirjutab Luik, et ei ole rahul veenäitude teatamise korraga, sest peab ise katma selle kulud. Veenäitude teatamiseks on mitu varianti.
Näidu võib esitada kord aastas. Arve koostatakse eelmise aasta keskmise veetarbimise alusel vastavalt kokkuleppele kas kord kuus või aastas, olenevalt tarbimise mahust, veemõõtja tegelik näit teatakse sel juhul kord aasta lõpus.
Interneti kaudu saab näitu edastada meie kodulehel www.pvesi.ee rubriigis “Teata veenäit” või helistades ööpäev ringi automaatvastaja numbril 445 5652 või tööpäevadel numbritel 445 5670, 445 5672, 445 5671 ja 445 5651.
Näite saab edastada elektronposti aadressidel vesi@pvesi.ee, klienditeenindaja@pvesi.ee ja klient@pvesi.ee.
Samuti sobib selleks näidukaart, mille klient saab panna selleks kohandatud postkasti Pärnu Vee kontori kõrval või saata posti teel margistatuna. Võib tulla ise või saata oma esindaja meie klienditeenindusse ja öelda näidu. Sel juhul väljastatakse kohe arve.