Kommentaar: 23. august – ikka õigust oodates

Toomas Alatalu. Foto: PP

Kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollis mainiti viit tulevast ohverriiki nimepidi, kuues – Rumeenia – pidi ”leppima“ sellega, et räägiti mingist Bessaraabiast, millest Saksa pool üldse ei huvitunud ja Nõukogude pool huvitus. Pärast nimepidi mainitutega klaarimist esitas NSVL 28. juunil 1940 Rumeeniale ultimaatumi ja sai Bessaraabia ja Bukoviina endale. Stalin lisas need Hitleri abiga saadud alad Moldaavia autonoomse liiduvabariigi külge, mis Eesti NSVga samal päeval, 6. augustil 1940 NSVLi astus.

23. august kirjutati Rumeenia kalendrisse pöördepäevaks uuesti 1944, kui riigipöördega kukutati Rumeenia Natsi-Saksamaa liitlasena NSVLi vastu sõtta viinud marssal Ion Antonescu valitsus ja Rumeeniast sai hoopis Hitleri-vastase koalitsiooni liige. Järgneva mõistmiseks mainigem, et 1990. aastal Moldova iseseisvus ja seal on korduvalt arutatud Moldova ja Rumeenia (taas)ühinemist. Selle mõtte realiseerimise võimalus mõjutas vastassuunalist arengutki: Moldaavia Ukraina vastu oleval piirialal loodi Nõukogude armee väeosadele ja üleliiduliste tehase töölistele tuginev separatistlik Transnistria Vabariik, mis püsib tänini.

Sealse, aga ka Georgia territooriumil asunud Venemaa baaside likvideerimist arutati vahelduva eduga aastail 1994–2008, pärast sõda Georgias jäi alles vaid baas Transnistrias ehk peaaegu Euroopa südames. Saksamaa valitsus, mis väga ebaõnnestunult oli tegutsenud Georgias ja tõenäoliselt tunnetas oma vastutust MRP tagajärgede ees, üllatas juunis 2010 kõiki kavaga. See seisnes selles, et Venemaa nõustub tooma ära oma baasi Transnistriast ja saab vastutasuks viisavabaduse Euroopa Liiduga.

Arusaadavalt pani see separatistide pesa kihama ja on tähelepanuväärne, et sealne rahvas, ehkki paraja Moskva-poolse surve all, hääletas 20 aastat võimul olnud Igor Smirnovi asemel presidendiks 43aastase Jevgeni Sevtšuki. Ühesõnaga: midagi muutus Moskva lähenemises.

Samal ajal sai uut hingust teinegi plaan (Moldova kohta on neid kümmekond), mis näeb ette Moldova ühinemise Rumeeniaga, ent Transnistria läheks Ukraina koosseisu.

Esialgu tuleb siiski uudiseid Saksamaa plaani kohta, sest kantsler Angela Merkel teeb täna ehk MRP aastapäeva eelõhtul ajaloolise visiidi Moldovasse ja on kokku lepitud Moldova peaministri Vlad Filati sõit Vladimir Putini juurde septembris. Kuna Saksamaa plaan on ametlik (erinevalt Ukrainaga liitumise kavast, mille autorid on eksperdid), on loota, et Chisinaust tuleb oluline sõnum.

15. augustil aga andis intervjuu Rumeenia tagandatud president Traian Basescu, kes järjekordselt rääkis üle oma ajaloovisiooni. Tasub tsiteerida: ”Nõukogude Liidu vastu sõtta astudes püüdis Rumeenia kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Nagu seda tegid need meie juhid, kes 23. augustil 1944 hakkasid Nõukogude Liidu liitlaseks ja sõdisid Berliinini välja“.

22. juunil samal teemal kõneldes kinnitas Basescu, et temagi oleks 22. juunil 1941 – Rumeenia alustas pealetungi samal ajal Saksamaaga – Rumeenia vägedele öelnud: ”Minge üle Pruti (jõe)!“ (seda tegi püha sõja kaotatud maade tagasivõitmiseks välja kuulutanud Antonescu), sest mindi ”liitlasega koos vallutaja vastu“.

Igal juhul on MRP ja 23. august Rumeenias jätkuvalt teema riigijuhtidelegi. Samal ajal toimus novembris korralisi üldvalimisi ootavas riigis suvel konstitutsiooniline riigipööre ja parempoolse presidendi Basescu mahavõtjaks sai vasakpoolne Viktor Ponta (valitsus). Kui Basescu andis nõusoleku paigutada USA püüdurraketid Rumeeniasse, siis alles mais ajutiseks valitsusjuhiks saanud Ponta trumpas oma konkurendi üle sellega, et võttis nõunikuna tööle NATO vägede kunagise ülemjuhataja, USA kindrali Wesley Clarki. Nii on lootust saada kunagi teada, mida too kogenud poliitik-kindral kuulis MRP tagajärgede ületamise aruteludest Rumeenia ladvikus.