Ilmataat pööras Kurgja talupäevalistega ühte meelt

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed tundsid rõõmu elus loomadest, enim huvi pakkus neile paarikuine maatõugu vasikas.
Lapsed tundsid rõõmu elus loomadest, enim huvi pakkus neile paarikuine maatõugu vasikas. Foto: Urmas Luik

Vändra vallast kujunes laupäeval mitme ürituse keskpunkt: Kurgja külas oli talupäev ja heinamaal toimus hobuste takistussõidu karikasari, Allikõnnu külas suurendas pealtvaatajate pinget romurallil kihutajate porist väljarabelemine.

Rahvast jätkus igale üritusele ja paljud jõudsid alustada puhkepäeva Kurgja talumuuseumist, kus 19. korda toimus aasta suursündmus – talupäev.

“Ilma pärast valutas süda kõvasti: ei teadnud ju, mis saab, sest eelmistel päevadel sadas siin nii, et ära tuli jätta põllu vedrutamine hobusega ja rukkikülv. Meie põld on nii pehme ja tööd pole mõtet narrida,” rääkis Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Talupäeva korraldajate ja uudistajate rõõmuks pööras ilmataat Kurgja rahvaga ühte meelt ja laskis päikesel paista. Hinnanguliselt nautis kaunist lõikuskuu viimast laupäeva talumuuseumis tuhatkond väikest ja suurt külastajat, päeva ettevalmistamise, õpitubade ja unustuse hõlma vajuvate töödega oli seotud sadakond inimest.

“Muuseumipere kõrval oli meil palju vabatahtlikke abilisi, tänu neile saamegi seda üritust tasuta teha,” mainis talumuuseumi direktor.

Tavakohaselt algas talupäev ansambli Linnutaja esinemise järel rehepeksumasina tööletõmbamisega. Kärin ja mürin tõmbas ligi tehnika- ja tööhuvilisi, sellal kui tuntud rehepeksjad, takustes vammustes Tiit Karu, Edur Triik, Alar Kuulme ja Mati Mägisalu talupõllul kasvanud “Sangaste” rukki vihke agaralt masinasse söötsid.

Tegevust ja ise kaasategemist õpitubades jätkus õuele, peamajja, aita, lauta, rehe alla, sauna, veskisse ja mesipuude juurde.

“Jakobsoni teatakse kui põllu- ja kirjameest ning kultuuritegelast, aga ta oli ka mesinik ja see taru, mida me muuseumi kogudest siin näitame, on pärit 1874. aastast, teadaolevalt toodud Saksamaalt ja 1878. aastal pidas Jakobson põllumeeste seltsis juba loengu mesindusest,” rääkis Kurgja talumuuseumi mesinik Vahur Talimaa, näidates omapärase sisuga taru, millelt katus kõrvale tõstetud.

Ülevaate talupäeva sisu kohta andis infoleht, sest igale poole ja korraga ei jõudnud parimalgi tahtmisel. Väikesed külastajad uudistasid aga taluloomi, neid oli võimalus õpitoas ka joonistada. Enim näis lastele meeldivat Metsamäe talu lindude, kitsetalle ja nutriate kõrval Kurgja talumuuseumi paarikuine Eesti maatõugu vasikas, kes aedikus lustlikult möö tegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles