Soome punane joon

Luksemburgi peaminister ja eurogrupi esimees Jean-Claude Juncker Soome rahandusministri Jutta Urpilaineniga. Põhja-Euroopa on tüdinemas lõunale maksmisest. Foto: Reuters

Briti majandusajakiri The Economist hoiatas läinud nädalal, et euro päästmise ümber käivale suurkauplemisele võib probleemiks muutuda Soome.

Kreeka ja teiste hättasattunute päästmine võib tekitada raskusi Soomele endale. Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) arvestusel tõuseb euroala riikide võlakoorem järgmisel aastal 91 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Soomel on see vaid 53 protsenti, euroala väikseim Eesti ja Luksemburgi järel.

Pärast Jaapanit ja Itaaliat on Soome kõige kiiremini vananeva rahvastikuga rikas riik, mis arusaadavalt ei taha suurendada oma võlakoormat. Pärast oma jõududega väljarabelemist 1990- ndate panganduskriisist on soomlased vaenulikud igasuguse väljaostmise suhtes.

On euro seda väärt?

Soomel poleks suuremat tolku eurosõu käigushoidmisest, kuna tema pankadel on erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast vähe kokkupuudet euroala perifeeria hädalistega.

Soome majandus ei ole kuigi tugevalt seotud euroalaga. Vaid 31 protsenti Soome ekspordist läheb euroala riikidesse, see on väiksem euroskeptilise Suurbritannia osast.

Viis Soome seitsmest suurest turust asub väljaspool eurotsooni. Soome suurim varustaja on Venemaa ja tarbija Rootsi, mille majandus kasvab kiiremini Soome omast. Paremini läheb Norralgi. Soomlastel on kõrini, et nad peavad olema väljas Kreeka eest, ja paljud on märganud, et nende lähinaabritel läheb ilma eurota hästi.

Soome avalik arvamus on aga endiselt euroalasse jäämise poolt. Oma osa mängib siin sügav kartus, et vastasel juhul satuksid soomlased tagasi Venemaa orbiidile.

Saksa kantsler Angela Merkel peaks marus soomlasi võtma kui järjekordset märki, et tema järkjärguline lähenemine eurokriisile ei tööta.

Mida kauem Merkel viivitab, seda enam lõheneb Euroopa (üha kriitilisemad on hollandlased). Abistamise kulud kasvavad, Merkeli eelistatud kokkuhoiuprogrammid kahandavad Euroopa riikide majandust. Kas soomlasi õnnestub veel lollitada jääma euroalasse, kui selle võlakoormus hüppaks üle 100 protsendi SKTst? Mis saab siis, kui Soomes tuleb võimule Põlissoomlaste juhitav koalitsioon? Need küsimused muutuvad Merkelile aina keerulisemaks.

Soome vs. Rootsi

Üldist olukorda vaadates ei lähe Soomel halvasti. Tööpuudus on 2010. aasta alguse 8,7 protsendilt langenud 7,5 protsendini. Rahandus on heas korras, sisetarbimine suurenenud. Soome on euroala kuuest AAA-reitinguga riigist ainus, mida ei ähvarda reitingu langus. Avaliku sektori võlakoormus on umbes 50 protsenti SKTst, palju madalam Saksamaa 80 protsendist. Soome eelarvepuudujääk on umbes üks protsent SKTst.

Teisalt on Soome toimetulek valmistanud pettumuse, võrreldes Rootsiga. Soome langus oli suurem kui Rootsil ja kosumine vähem pulbitsev. Soome SKT langes teises kvartalis protsendi võrra, Rootsil kasvas 1,4 protsenti. Rootsi jooksevkonto on ülejäägis (seitse protsenti SKTst 2011. aastal), Soome oma läks möödunud aastal puudujääki, esimest korda pärast 1993. aastat.

Kui Soome võlakoorem oli enne kriisi Rootsi omast väiksem, siis nüüd on vastupidi.

Soome majanduse pikaajalised väljavaated pole roosilised. Majandusorganisatsiooni OECD uurimus Soome majanduse kohta, mis avaldati selle aasta algul, lubab aastail 2016–2030 Soomele iga-aastast majanduskasvu 1,7 protsenti. Sellest jääb väheks, sest pärast sõda sündinute põlvkond jääb pensionile.

Koos kokkuhoiuga tuleb Soomel tõsta pensionilemineku iga. Avaliku sektori tööviljakus peab kasvama. Valitsus on õigel teel, kavatsedes kokku tõmmata kohalikke omavalitsusi, kuid veel rohkem on vaja teha.

Mida kitsamaks muutuvad olud kodus, seda enam leidub soomlasi, kes ei soovi aidata euroala riike, mis pole käitunud reeglite kohaselt.

Soomlased ei pruugi unistada elust väljaspool ühisraha, kuid nende tõrksus abistamise suhtes teeb Soomest suurepärase näite ”päästmisväsimusest”, mis piinab suuremat osa Põhja-Euroopast. See võib olla üks põhjusi, miks rahaturgude optimism rahanduskriisis ei pruugi kesta süvasügiseni.

Soome majandus

Rahvaarv 5 262 930 (juulis 2012).

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 36 700 dollarit (32. koht maailmas).

Osa SKTst: põllundus 3%,

tööstus 29,2%,

teenused 67,8%.

Tööjõudu 2,682 miljonit inimest.

Hõivatud põllunduses, metsanduses 4,4%,

tööstuses 15,5%,

ehituses 7,1%,

kaubanduses 21,3%,

rahanduses, kindlustuses, äriteenuste alal 13,3%,

transpordis, sides 9,9%,

avalikus teenistuses 28,5%

Allikas: CIA World Factbook