Esimene punane aasta Pärnus 1940-1941

Pärnu kuurordi pärl Rannahotell müüdi oktoobris 1940 riigile ja hakkas tööle sanatooriumina.

FOTO: arhiiv

Algus 16.03, 28.03, 14.04, 20.04, 4.05, 11.05, 8.06, 28.06, 19.07, 27.07, 30.08, 20.09.2012 PPs.

Arvestades seda, et Eestil tuli toita suurt okupatsiooniarmeed ja ohvitseride peresid, hakkas küllus toidupoodides lõppema. Järjekordades algasid sõnavahetused eesti ja vene naiste vahel, viimasena mainitud nimetasid oma eestlannadest sookaaslasi sigadeks, nagu kanti miilitsast ette linnavalitsusele.

Sabatama pidid Punaarmee komandörid ja võitlejad, kusjuures ohvitserid nõudsid toitu ja rõivaid väljaspool järjekorda. Ajaloolane Kantor nendib, et sügiseks 1940 oli usk uuesse korrasse saanud suure löögi.

Kuurordi müümine

18. oktoobril 1940 sõlmiti ENSV rahvakomissaride nõukogu ja Pärnu linnavalitsuse vahel leping Pärnu linnale kuuluvate kõigi suvitusalaste asutuste ja ettevõtete võõrandamise kohta riigile.

Riik maksis Pärnu kuurordi eest 868 600 krooni. Linnavalitsuse aruandest võib lugeda, et sellest rahast kaeti Pärnu linna võlg, mis koormas kuurordiobjekte summas 622 733.41 krooni.

Ülejäänud raha kulutati sauna ehitamiseks Ülejõele, pesukoja rajamiseks, I algkooli juurdeehituseks, spordiväljakute korrastamiseks. Tegelikult viidi lõpule sõjaeelse Eesti ajal alustatud ehitusi.

Linnavalitsuse aruandes on öeldud: “Kuna suvitusalaliste asutuste kinnis- ja vallasvarad olid eelmiste linnavalitsuste poolt ülejõukäivalt koormatud võlgadega ja puudus igasugune väljavaade nende asutuste puudujääkideta majandamiseks, osutus nende varanduste võõrandamine soodsaks ja otstarbekohaseks linna huvidele.”

Mõistagi olid suuremad kuurordiobjektid ehitatud laenurahaga, kuid pikaajalised maksegraafikud olid linnale jõukohased ja kuurordiasutuste rentnikud teenisid samuti, sest vastasel juhul polnuks keegi nende vara majandamisest huvitatud.

Sovetiseerimine

22. oktoobril saatis ENSV hariduse rahvakomissariaat laiali ringkirja, mille kohaselt tuli teatada kõigile kesk- ja kutsekoolide juhatajaile, et kommunistlike noorte tegevuse soodustamiseks koolides tuleb organisatsioone võimaluse piires toetada materiaalselt kas kooli kasutada rahasummadest või ”muul teel”.

Eeskätt pidi toetama kooli seinalehtede väljaandmiseks vajalike materjalide (näiteks paber) soetamist, punase nurga organiseerimist, hoolitseda, et raamatukogudes leiduks saadaval olevat marksistlikku kirjandust õpilastele arusaadavas keeles (eesti, vene või muus keeles).

24. oktoobril otsustas linna täitevkomitee, et haigla rahast toetatakse 691 krooniga haigla teenijate punanurga sisustamist.

Aegsasti algasid ettevalmistused igasügiseseks nõukogude tsirkuseks ehk revolutsiooni aastapäeva tähistamiseks. Täitevkomitee andis 2000 krooni krediiti oktoobrirevolutsiooni 23. aastapäeva pidustusteks. 600 krooni võimaldati tõrvikute muretsemiseks vabatahtlikule tuletõrjele ja ilutulestiku korraldamiseks Võiduväljakul.

28. oktoobril 1940 tegi EK(b)P Keskkomitee sekretär Neeme Ruus kaubanduse rahvakomissarile Hendrik Allikule ülesandeks, et rahvale müüdaks punaseid (paberist) õisi, Lenini ja Stalini piltidega märke rinnas kandmiseks (kui siin ei valmistata, tellida Leningradist), maitseaineid (paberosse, šokolaadi, kompvekke) päevakohaste etikettide ja nimedega, jooke (limonaadi ja muud), võileibu, saiu, lastele lõbustusesemeid (õhupalle, väikseid lippe).

”Tuleb hoolitseda vaateakende dekoreerimise eest. Kaupluste vaateaknad dekoreerida esmajoones vastavas kaupluses müüdavate kaupadega ja kui sobib, siis seejuures kasutada päevakohaseid loosungeid, sümboleid, NSVLi juhtide portreesid,” öeldi korralduses. Nii juhtunudki, et ühe lihakarni aknal olnud Stalini ja Molotovi portree vahel irvitav seapea.

 Järgneb.

Tagasi üles