Eile alanud arstide streigil ei pruugi niipea lõppu paista. Eesti arstide liit väidab, et neil jätkub streigifondi kaheks kuuks. Ent isegi siis võib lahendus leidmata jääda.
Juhtkiri: Streik, mis veab ummikusse
2. oktoober 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuletagem meelde, et arstide liit nõuab arstidele 20 protsenti ja õdedele-hooldajatele üle 40 protsendi praegusest suuremat palka. Haiglate liidu viimane pakkumine oli järgmisest aastast 6,6 protsenti rohkem raha kõigile tervishoiutöötajatele. Kokkulepet ei saavutatud.
Tööseisakuga esitatavad nõudmised on kollektiivlepingu sõlmimine arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmise ja töötingimuste parandamise suhtes. Nõutakse eriarstide töökoormuse ülempiiri ja õendus- ning hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist. Samuti muudatuste algatamist, et suureneks tervishoiu rahastamine ja paraneks arstiabi kättesaadavus.
Arstide liit on süüdistanud haiglate liitu ja sotsiaalministrit soovimatuses kollektiivlepingu üle läbirääkimisi pidada, viimane tsükkel kestis juunist 2009 tänavu jaanuari lõpuni. Tulemuseni ei jõutud.
Vahetult streigi eel tundus, et arstide vastaspoolel on sunnist tingituna tekkinud soov kas või läbirääkimistega aega võita. Sisuliste ettepanekute puudumise tõttu ei tulnud sellest jälle midagi välja.
Väidetavalt näevad arstid oma nõudmiste rahastamise lahendusena tõsta järgmisel aastal üksikisiku tulumaksu ühe protsendi võrra ja ületuleval aastal samuti. Siis jätkuvat raha nii meedikutele, õpetajatele, päästjatele, piirivalvuritele kui politseile.
See jutt ei saa kuidagi meeldida Reformierakonnale, mis üritab otsest maksukoormust vähendada. Põhjala arstidega samale palgatasemele meie tohtrid sedasi ikkagi ei jõua. Mida öelda ülejäänud madalapalgalistele?
Eestis pole valla ainult streik, vaid lahvatanud on sisepoliitiline kriis.