Perearstid sobitavad vastuvõtuaegu eriarstide streigi toetuseks

Perearstikeskuses on hommikused vastuvõtud tunni võrra lühendatud. Foto: Urmas Luik

Eesti perearstide selts alustas esmaspäeval toetusaktsiooni eriarstide streigile, lubades streigi päevil osutada elanikele arstiabi “täpselt niipalju, kui haigekassa perearstidelt ostab” ja nendevahelises lepingus kirjas on.

See tähendab, et perearst võtab päevas patsiente vastu neli tundi, pereõde kolm tundi.

“Vastuvõtuvälisel ajal tegelevad arst ja õde telefonile vastamise, paberitöö ja enesetäiendamisega,” selgitas Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik.

Kuna Pärnu haigla eriarstid alles ootavad streikimiseks signaali 8. oktoobril, on Pärnus praegu tavapärasest teistmoodi ehk vähem tööle hakanud ainult perearstid.

Annab tunda küll

Esmaspäeval, kui algas perearstide toetusaktsioon eriarstide streigile, valitses Pärnu perearstikeskuse ootekoridorides kella 12.30 paiku vaikus.

Tundus, et peretohtrite töökorraldus on laitmatu ja nende toetusaktsioon streigi nägu.

Pärnu perearstikeskuse vastuvõtuaegade järgi, mis keskuse kodulehel kirjas, nähtus, et vastu võtma pidi sel kellaajal kaheksa arsti ja niisama palju pereõdesid.

Kuna ühegi korruse perearstikabinettide uste taga ei oodanud sel tunnil ainsatki patsienti, võis järeldada, et nad olid kas arsti juures või koju tagasi saadetud või polegi peretohtrite töökoormus Pärnu perearstikeskuses nii suur kui mujal riigis perearstikeskustes kurdetakse.

Pärnus ootas esmaspäeval kell 12.30 pool tosinat inimest protseduuriruumide uste taga, paaril neist olid üleriided enda kõrvale toolile asetatud. See viis mind mõttele naasta registratuurikorrusele, kus asub keskuse külastajate garderoob. Rõivistu nagis rippus ainult neli mantlit.

Registratuuris oli peale minu ja riidehoidja üks naine registraatorilaua taga, kes parajasti rääkis telefoniga. Jutt oli tööjutt. Keegi pani arsti juurde aega kinni.

Pärnu perearstikeskuse juhataja Jaan Lemendik, kelle vastuvõtt algas esmaspäeval kell 14, kinnitas, et nende keskuse arstid on esmaspäevast toetusaktsiooni alustanud.

“Meil on osa hommikusi vastuvõtte tavaliselt viie tunni pikkused, toetusaktsiooni ajal lühendame neid tunni võrra,” selgitas Lemendik ja lubas vastavad parandused eriarstide toetusstreigi ajal kodulehel avaldatud arstide vastuvõtuaegadessegi teha lasta. (Eile hommikuks polnud seda veel tehtud, T. K.)

“Majas on meil vastavad teated juba üleval,” teatas perearstikeskuse juhataja. “See, et Pärnu perearstikeskus ei näi tavalistelgi tööaegadel patsientidest ülekoormatud, tuleneb heast töökorraldusest,” tõrjus Lemendik väidet, et perearstidel pole ju aasta ringi nii suur töökoormus, kui nad väidavad.

“Mulle meenub üks nõukogudeaegne üleliiduline kontrollkäik Pärnu polikliinikusse,” rääkis Lemendik loo. “Meile heideti ette, et polikliinikus pole töömeeleolu, patsiendid ei tungle arstide uste taga. Selgitasin Moskva kolleegidele vastuvõtuaegadele üles ehitatud töökorraldust. Vene kolleegid vangutasid pead, et neil küll nii ei saavat.”

Mis streigi toetusesse puutub, siis Pärnu perearstikeskuse juhataja möönis, et ta ei usu arstidest kedagi oma kabineti ukse tagant ära ajavat, kui streigi toetuseks tunni võrra lühendatud vastuvõtt on läbi saanud. “Kõigil on ammu teada, et perearstid ei vaata kella,” sõnas Lemendik Pärnu Postimehele antud kommentaaris.

Eile kella 13 paiku, kui lõpevad hommikused vastuvõtuajad, oli erinevalt esmaspäevast Pärnu perearstikeskuses nii patsiente kui tublisid arste liikvel, nagu poleks midagi teistmoodi kui tavaliselt. Toetusaktsioonide ajaks pidid vastuvõtud Pärnu perearstikeskuses lõppema juba kell 12.

Maal on asi keerulisemgi

Kui linnas vastuvõtuaegadel põhineva töökorralduse järgi on võimalik vältida järjekordi arstikabinettide uste taga, ei tähenda see veel, et ooteaeg perearsti juurde oleks lühike. Eriti maal, kus tohtritel on pikad nimistud, ulatudes üle 2500 hoolealuse.

“Meie tööpäevad venivad väga pikaks, olulisemalt pikemaks, kui näeb ette haigekassaga sõlmitud leping,” tunnistas 29. septembri Pärnu Postimehes Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

Paikuse valla perearst Anne Järvsaar avaldas, et tema nimistusse kuulub ligikaudu 2800 hoolealust, seda on tublisti enam Eesti keskmisest.

Kuigi Paikuse tervisekeskuse kodulehel on vastuvõtuaegadena märgitud tööpäeviti viis–kuus tundi, kinnitas Järvsaar, et tegelik vastuvõtuaeg on täistööpäeva pikkune. “See näeb välja nii, et jaotame abiarstiga vastuvõtuajad, nii et haiged saavad meie juurde viis pluss kolm tundi päevas,” kirjeldas ta oma töökorraldust. “Samal ajal kui üks arstidest on visiitidel või tegeleb muude tööülesannetega, on teine valmis haigeid vastu võtma.”

Järvsaar ütles, et kui ta kõik oma töötunnid üles loeks ja tunnitasu välja arvutaks, ei tuleks see kuigi kõrge.

“Tunnis teenib minu autojuht ja meie ruumide koristaja rohkem kui arstid,” sõnas Järvsaar, lisades, et toetusaktsioon Paikuse perearstide töös palju ei muuda. “Kui me kahe arsti peale võtame patsiente vastu kaheksa tundi päevas, teebki see neli tundi vastuvõtuaega mõlema kohta ning toetustingimused arstide streigile on täidetud.”

Samal ajal on Paikuse perearst veendunud, et arstide streik on põhjendatud, nende töökoormus on ränk ja midagi tuleks meditsiinisüsteemis tõesti ette võtta.

Perearstid on eraettevõtjad. Seega on nende olukord eriarstide streigi toetamisel keeruline, kuna nad on endale palga maksjad.

“Eestis valitseb kole olukord selles mõttes, et raske on kellegi vastu üldse streikida. Puudub ju konkreetne vastasrinne,” ütles Tõstamaa perearst Veskimägi. “Seda eriti perearstide puhul, kes sisuliselt on iseenda tööandjad.”