/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2012/11/21/1444314t1h298d.jpg)
Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhted paistavad karile jooksnud abieluna. Tülid on aina sagedasemad. Avalikult räägitakse lahkuminekust. Võimalus, et Britannia lõpuks lahkub EList, on kasvanud määramatult. Läinud nädalavahetuse arvamusküsitlus näitas, et 56 protsenti saareriigi elanikest soovib EList lahkumist.
Brüsselis suhtutakse inglaste lahkumisvõimalusse üha enam tüdinenud õlakehitusega. Arvatavasti on Briti peaminister David Cameron ainus juht, kes selle nädala tippkohtumisel võitleb ELi eelarve külmutamise eest.
Paljud Brüsselis usuvad, et liit toimiks paremini ilma brittide lammutusmeeskonnata selle sees. Pikas perspektiivis oleksid inglased kannatajad.
Briti majandusleht The Financial Times nõustub, et Suurbritannia võib kõvasti kannatada, kui lahkub euroliidust. Ent samamoodi oleks minekul tagajärjed ELile.
Ulrich Speck Carnegie sihtasutusest on kirjutanud uurimuse ”Miks Suurbritannia on eluliselt tähtis Euroopa Liidule“. Ta põhjendab, et ”ilma Suurbritannia aktiivse osaluseta võib EL unustada oma unistused saada globaalseks jõuks“.
Suurbritannia lahkumine EList saadaks halva tulevikusignaali. Euroala kriis on pannud paljud ameeriklased ja aasialased kahtlema Euroopa projekti tulevikus. Kui Suurbritannia – üks Euroopa suurimaid majandusi ja vanemaid demokraatiaid – valib EList lahkumise, paistaks projekt veelgi kahvatum.
Eurokraadid vastavad, et ELi astuda soovijaid on teisigi, kuid kaotada Suurbritannia ja võita Horvaatia pole võrdne vahetus.
Saksamaal, kus avalik arvamus teeb vahet seaduskuulekatel põhjaeurooplastel ja ebausaldusväärsetel ning võlgades lõunal, märgitakse sageli kahetsusega, et Šveits ja Norra on välistanud ELi astumise ning nende õitseng jätkub.
Brittide lahkumine, kes traditsiooniliselt on olnud Saksamaa liitlased ühisturu küsimustes, nõrgestaks ELi Põhja-Euroopa rühma.
The Financial Times küsibki, kas brittide väited on nii ebamõistlikud. Võtkem või eelarve külmutamise. Ajal, mil üle Euroopa kärbitakse eelarveid, oleks mõistlik, et ELi kulutused – suures osas raiskavad – tuleks vähemalt külmutada. Kuni viimase ajani oli samal seisukohal Saksamaa.
Peale eelarve on Suurbritannia teine põhiline vastuväide selles, kuidas EL on hõivatud paljude asjadega, mis oleks parem jätta rahvusparlamentidele. Aastakümneid keskusesse kogunenud võimust oleks mõistlik osa liikmesriikidele tagastada. See annaks Briti valitsusele vajalikke argumente, et võita Euroopasse jäämise referendum.
Ajal, mil Brüssel nõuab võimu üha suuremat tsentraliseerimist, on London selgelt teel vastuvoolu.