Pärnakate tervis vaadati üle

2012. aastal sündinud pärnaka tervena elatud eluiga tuleb kaugelt pikem kui praegu. Foto: Ants Liigus

Läinud aastast on Eesti loomulik iive taas miinusmärgiga ja aina kahanev sündide arv on tõstnud päevakorda rahva tervise. Seda enam, et äsjase rahvaloenduse järgi elas Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 1 294 236 inimest. Seega on üheteist aastaga Eesti elanike arv langenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.

Pärnu maakonnas oli kukkumine veel suurem: siin elas rahvaloenduse andmetel 82 584 püsielanikku, keda oli 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes 8628 inimese ehk 9,5 protsendi võrra vähem (Pärnu linnas 2012. aasta rahvaloenduse käigus kogutud andmed on endiselt kättesaamatud ehk veel töötlemisel).

Seetõttu on kindlasti oluline hoolitseda nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil selle eest, et inimeste töövõime säiliks võimalikult kaua ja tõuseks tervena elatud aastate hulk. Eesti rahvastiku tervise arengukavas on selles vallas seatud eesmärgiks jõuda lähiajal naiste puhul 62,5 aastani; meeste juures nähakse ette, et tervena elatud iga küünib 57,5 aastani ja seda juba aastal 2016. Praegu on see näitaja 54,5 aastat: vanus, kus meest lahutab vanaduspensionile jäämise päevast veel kümme aastat.

Palju on tehtud, palju teha

Hiljaaegu valmis demograafiliste näitajate (rahvaarv, selle vanuseline ja sooline koosseis, sündimus- ja suremuskordaja, loomulik iive) ning haiguse ja surmaga seotud mõistete (haigestumine, suremus, imikusuremus, keskmine eeldatav eluiga, vaimne tervis) põhjal ülevaade rahva tervise olukorrast Pärnus. Linnaarst Ada Kraak sai üpris värskete andmete alusel tõdeda, et kui ka hulk tööd on kõnealuses vallas tehtud, nagu räägivad uuringu tulemusedki, on teha veel küll.

Tõsi. Pärnakate tervise ülevaade ei nimeta poole sõnaga, kas rahva tervis on halb, rahuldav või hea. Küll pakub ülevaade rohkelt arvulisi näitajaid.

Kuid tööd on linnavõimudel tarvis teha kõigepealt sellepärast, et inimese tervise kujunemisel mängivad põhirolli neli tegurit: keskkond, eluviisid, pärilikkus ja arstiabi.

Kandev osa on just kahel esimesel, keskkonnal ja eluviisil, mille kujundamisel on kohalikul omavalitsusel öelda kui mitte määrav, siis oluline sõna kindlasti. Ent kohapealsest pealehakkamisest sõltub arstiabigi, Pärnus väljendub see linna kahe terviselinnaku rajamises: aktiivravi koondamises Ristiku 1 kompleksi ning hooldus- ja taastusravi kontsentreerimises Ravi 2 hooneisse.

Enda eest hoolitsetakse

Eespool nimetatutest esimese ehk tervise eest hoolitsemiseks soodsa keskkonna loomise kohta oli linnaarstil hea meel märkida, et sellist hulka kergliiklusteid, nagu on nüüd Pärnus ja lähivaldadeski, pole siinmail eales olnud. Mis veel olulisem: need teed leiavad agarat kasutamist. Nagu Raeküla terviserajadki, rääkimata Jõulumäe tervisekeskusest, kuhu sõitmist hulk linlasi paljuks ei pea.

„Inimesed hoolitsevad oma tervise eest varasemast rohkem,” väitis Kraak. „Mitte et nad käiksid rohkem arsti juures, vaid nad käivad enam kas lihtsalt jooksmas, kepikõndi tegemas või rattaga sõitmas.”

Ainus, mille üle võiks kurta, on see, et nooremapoolsete ja vanemate tervisesportlaste võrdluses on selge ülekaal viimastel. See tendents vajab aga kindlasti vääramist, eriti kui pidada silmas nii Eestis kui ka Pärnus laastamistööd tegevaid südame-veresoonkonna ja aju vereringe haigusi.

Ehkki uuring näitas siin viimase kümne aastaga surmade arvu mõneprotsendilist langust, võiks see alanemine olla suurem.

„Inimesed on hakanud viimase 10–15 aastaga rohkem endaga tegelema, just üle keskea inimesed, ja see on hea,” nentis linnaarst. „Aga haiguse ennetuspool on tähtis just 25–35–45aastastele: nemad peaksid mõtlema, et istuksid vähem ja liiguksid rohkem.”

Kraak nentis, et 24/7 töötavate noorte meeste arvamine, nagu võiks kaks puhkusenädalat kõik aasta jooksul kogunenud pinged maandada, ei pea kaugeltki paika. Tervisliku elu aluseks on töö ja puhkuse regulaarne vaheldumine ehk õige elurütm, millele panevad krooni õige toitumine ja küllaldast kehalist koormust tagav liikumine.

„Vanuses üle 50 või üle 55 inimesed juba teavad seda ja nende pluss on, et nad säilitavad oma tervisepotentsiaali,” tõi linnaarst esile tehtud selgitustöö vilja. „Nad elavad tervena pikemalt kui ilma nende harjumusteta.”

Toimiv ennetustegevus

Uuringust ilmnenud positiivsetest suundumustest tõi Kraak eraldi välja kasvajatest põhjustatud surmad, eelkõige seoses kopsu- ja bronhivähiga. Nimetatud vähist põhjustatud surmade hulk on langenud eriti märgatavalt ehk 2006. aasta 68,3 protsendilt 19,1 protsendile mullu kasvajatest põhjustatud surmadest.

Kraagi hinnangul on selle taga eelkõige tubakaseadus, kuid hoolimata edust on siin veel tööd, loe: selgitustööd, küllaga.

Peamiselt selle sirgeks rääkimisel, et suitsetava(te) vanema(te) kahe- kuni 15aastasel lapsel on eeldus haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse hoopis suurem kui lapsel sellises peres, kus tubakatooteid ei tarvitata.

Veel kord kasvajate teema juurde naastes märkis linnaarst, et nii nagu tervishoiu muudeski valdkondades, on vähisurmade arvu vähendamisel tähtis koht ennetustegevusel.

„Väga oluline roll on sõeluuringutel: mida rohkem uurime, mida täpsem on aparatuur, seda rohkem avastatakse,” tõdes Kraak. „Inimesed, kasutage ära, kui võimalust pakutakse.”

Maast madalast õige toit

Rääkides linna ees seisvatest ülesannetest rahva tervise edendamisel, märkis Kraak kõigepealt lasteaedades ja koolides tehtavat ehk seal tervisliku toitumise harjumuste kujundamist. Eelkõige siiski lasteaias, sest kuivõrd lapse toitumisharjumused kujunevad välja kolmandast seitsmenda eluaastani, veedab selles vanuses laps põhilise aja just lasteaias.

Selles vallas juba tehtud kasvatustöö tulemus on, et kui algul jäi nii lasteaedades kui koolides hulk piima järele, siis nüüd seda muret enam pole. Piim on aga teadagi väga tervislik jook, mida paraku paljudes kodudes ei tarvitata või tarvitatakse vähe.

Samad sõnad oli Kraagil lausuda lasteasutustes pakutavate köögiviljade kohta, mille peale alguses kah nina kirtsutati, ent mis nüüd on saanud koolis pakutava kehakinnituse lahutamatuks osaks.

„Tahaksin noortele peredele öelda, et jälgige nädalavahetuselgi lasteaia režiimi ja uskuge last, kui ta ütleb, et puu- või aedvili on kasulik,” sõnas linnaarst.

Eesmärk on enam noori

Kui nelja-viie aasta pärast valmib järgmine pärnakate tervise ülevaade, loodab linnaarst eelkõige näha praegu teravalt päevakorda tõusnud narko- ja alkoholisõltuvusprobleemide taandumist. Lootust selleks annab taas üldrahvalikule arutamisele tulnud riigi alkoholipoliitika.

Samuti tahab linnaarst näha, et taandarenevad nakkushaigustesse haigestumise näitajad ja et arenenud riikides aina enam muret tegev rahva vaimne tervis ei kujune meil probleemiks, mis omakorda võib kaasa tuua depressiooni ja ärevushäirete olulise tõusu. Ja et selleks ajaks on päevakorrast maas või teisejärgulisena kusagil tagaplaanil praegu aina lisanduvad laste käitumishäireid.

„Kui räägime Pärnu linnast, siis võiks eesmärgiks olla, et vanuse tõustes tervis kardinaalselt ei kukuks, et pikeneksid tervena elatud aastad,” tõdes linnaarst Ada Kraak. „Et Pärnus oleks rohkem noori inimesi, et neile oleks rohkem töökohti, et nad jääksid siia – seda kõike saab linn mõjutada, aga see ei ole kiire areng, see võtab aega.”

Tervis

* Iga inimese ja kogu rahva tervis muutub paremaks sellest päevast, kui inimene võtab vastutuse oma terve olemise eest enda peale. Seni, kuni on levinud hoiak „teen, mida tahan, söön ja joon, mida tahan, liigun nii palju (loe: vähe), kui tahan; arstid, haigekassa ja ravimid on selleks, et korda teha seda, mida mina ise olen oma mõtlemise ja käitumisega ära rikkunud“, on meie rahva tervis halb. Seni, kuni keskendume haigusega tegelemisele, mitte terve olemisele, tõmbame haigust ligi.

Andmed: terviseedenduse teabeleht Tervist 2010 nr 9.

* Euroopa sotsiaalharta artikkel 152: „Igaühel on õigus saada osa mis tahes abinõudest tulenevatest hüvedest, mis võimaldavad tema tervise kaitse parimal võimalikul tasemel.”

* Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28: „Igaühel on õigus tervise kaitsele.”