Laarmann saeb linnametsa pargiks

Eino-Jüri Laarmann on tegude inimene. Aastaid tagasi rajas ta oma kandi rahvale tee mere äärde, nüüd aga tahab ta prahti täisveetud metsatukast mõnusat parkmetsa kujundada. Raeküla rahva abiga. Foto: Urmas Luik

Legendaarne Pärnu linnavolikogu liige ja elupõline Raeküla mees Eino-Jüri Laarmann kutsub rahvast üles Riia maantee ja Käo tänava vahelisest korrastamata metsatukast parki rajama. Linnavõim on ideega päri – niikaua, kui nad ise midagi tegema ei pea.

“Kurb küll, aga see Raeküla ja Riia maantee vaheline ala on nagu prügimägi, risustunud ja võsastunud,” toetab Laarmanni ideed Raeküla Vanakooli keskuse arendusspetsialist Piia Karro.

Just nimetatud puudustest, võsast ja rämpsust vabanemist näebki Laarmanni generaalplaan laias laastus ette. “Et suured puud jääksid ilusti kasvama ja võsa, väiksed pihlakad, toomingad ja pajukesed võtaksime sealt ära,” selgitas ta. Samuti saavad kirvest tunda kuivanud või üksteise selga kasvanud puud, millel enam esteetilist välimust ei ole.

Puhkekohtadele ja muule pargiinventarile pole Laarmann mõelnud – vara veel. “Kõigepealt teeme ta nii, et seal normaalselt käia saaks, küll me siis need kännud ka saame, kus istuda,” tuleb iga asi tema ütlust mööda omal ajal.

Ka ei ole päris täpselt paika pandud see, kes, kas ja kuidas tulevast parki hooldama ja valvama hakkab. “Ta vajab pärast hooldust küll, aga kõigepealt on vaja tast üle käia, võib-olla mõni puu kuivab hiljem ära ja need vitsakesed, mis segavad – eks siis inimesed hoolitsevad,” usub Laarmann, et küll saab.

Oksi lubatakse korjata

Ehkki Laarmann avaldas oma üleskutses veendumust, et kes teeb, seda aitab ka linnavalitsus, lootes linna abi eelkõige mullatöödel ja vee äravoolukraavide puhastamisel, asi linnaaednik Piret Unni selgitusel nii ikka ei käi.

“Tegelikult on niimoodi, et seda päris pargiks teha ei saa,” märkis Unn. “Linn hooldust sinna peale nüüd küll ei ole planeerinud,” ei võta linnavalitsus pinnase täitmist ja vee ärajuhtimist Unni väitel enda kanda.

Küll ei olevat linnavalitsusel selle vastu midagi, et inimesed metsa alt oksakesi ja kuivanud puid korjavad. “Kui nad ise seda ilusasti korras hoiavad, siis selle vastu ei ole linnal ometi midagi,” kinnitas Unn, lubades igaks juhuks kohale minna, et inimesed suure hooga valesid puid maha ei võtaks.

Samuti olevat linnavalitsusest Laarmannile lubatud, et puud, mis kokku korjatakse, saavad talgulised endale kütteks võtta. “Selle esimese osa peal on võib-olla kümme kuni viisteist ruumi,” on ta juba metsale hindava pilgu peale heitnud. Kuidas jagamine täpselt toimuma hakkab ja kes endale nende väheste kuuskede hulgast, mis seal kasvab, jõulukuuse saab, Laarmann veel ei tea.

Et aga neile ja teistelegi küsimustele vastust saada, kutsubki Laarmann kõiki asjast huvitatuid pühapäeval, 16. detsembril Raeküla Vanakooli keskusesse nõu pidama ja mõtteid avaldama. “Arutame asja läbi, hindame oma suutlikkust, teeme kindlaks töödeks vajalikud vahendid, nõutavad load, linnapoolse abi vajaduse ja nii edasi,” märkis ta üleskutses.

Karro kinnitusel proovib keskus Laarmanni tema algatuses nii palju toetada kui võimalik. “Nii teavitamise kui füüsilise jõuga,” on seltsi liikmedki tema sõnul valmis käe külge panema.

Jutumehi rohkem kui töömehi

Ja ega siin pikalt mahti juttu veeretada ja plaani pidada ole. Langetamistööga tuleb ikka enne kevadet ühele poole saada. “Ega siis see, kui puud on suures lehes, ole miski metsa tegemine,” teab elukogenud mees.

Pikas perspektiivis peaks park ulatuma Laane tänavani, kuid esialgu katsetatakse ühe kvartaliga: Vambolast Tarvani. “Et oleks näha, kuidas on, kuidas minema hakkab, eks meid siis kritiseeritakse,” tähendab Laarmann.

Kriitikuid juba ennetades märgib Laarmann, et ega päris Riia maantee ääres lageraiet tehta, sinna jäetakse looduslik helitõkkebarjäär. “Peame spetsialistidega aru ja küll me hakkama saame,” usub ta. Kui ainult rahvas õla alla panna raatsib. “Jutumehi on küllalt, aga kui tegu on vaja, vot siis pole kedagi,” ei julge Laarmann päris kindel olla, et heast algatusest asja saab.