/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Äsjane Euroopa Liidu ülemkogu lõppes Eestile hästi. ELi järgmise seitsme aasta (2014–2020) eelarvest eraldatakse meile 5,89 miljardit eurot ehk pea 907 miljonit 2007–2013 aasta eelarvest rohkem. ELi kogu rahakoti suurus on 959 988 000 000 eurot, mis on üle 40 miljardi euro esialgu planeeritust vähem.
Just see kärbe tekitab Euroopa Parlamendis lähiajal kõige enam vaidlusi. Kuigi ülemkogu on ELi eelarve vastu võtnud, ei jõustu see Euroopa Parlamendi kinnituseta.
Veel enne ülemkogu kogunemist hoiatas parlament, et kasinusmeetmeid ei tohi ELile peale suruda ja eelarve peab olema paindlik, et reageerida võimalikele eriolukordadele. Ega ülemkogu europarlamenti väga kuulda võtnud, kuigi kärped olid lõppkokkuvõttes oluliselt väiksemad, kui radikaalsemalt meelestatud riigid nõudsid. Ettepanekute laual oli isegi kuni 100 miljardi eurone lõige, mis lõpetanuks lootused paljude regionaalsete projektide ellu viimiseks.
Arvatavasti on omajagu õigus peaminister Andrus Ansipil, kes laupäevases Postimehes kirjutas Eesti heast mainest ELis. Hea, et meid ei peeta kulbiga ahjualuseks ega laristajaks. Teisalt ei tulnud rängad kärped kergelt. Selliseid vabatahtlikult oma sääremarjast lõikajaid kui eestlased pole euroliidus varem nähtud.
President Toomas Hendrik Ilves nimetas ELi eelarvet jõukohaseks, realistlikuks ja ühenduse ühtsust toetavaks.
Mõni vaatleja arvab, et Euroopa Parlamendis võib eelarve kinnitamiseni kuluda vähemalt kolm kuud. Lihtsalt vaidlused tulevad nii ägedad ja europarlamendi saadikud on juba niigi rahulolematute riikide valitsuste surve all. Kuidas enam kui 700 MEPiga (MEP – Euroopa Parlamendi liige) eelarve kinnitamiseni jõutakse, näitavad lähikuud.