2011. aasta jaanuari lõpus Otepääl positiivse dopinguproovi andnud suusatamise kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Andrus Veerpalu otsust ei tulnud rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtust CAS eilegi, CAS lükkas otsuse tegemise kuu võrra edasi ja nüüd oodatakse seda 25. märtsil.
“See on juba neljas kord, kui otsuse tegemist on edasi lükatud,” ütles Veerpalu advokaat Aivar Pilv eile Õhtulehele. “Kas see otsus märtsis langetatakse, on küsimus rahvusvahelisele spordiarbitraažikohtule. Raske on midagi prognoosida, aga loodame, et see pikale veninud kohtuprotsess siis lõpuks oma lahenduse ikkagi leiab.”
Tähelepanuväärne on, et päeval, mil pingsalt spordikohtu otsust oodati, avaldasid Veerpalu kaitsemeeskonda kaasatud Tartu ülikooli teadlased oma seisukoha, mille järgi ei ole kasutatud kasvuhormooni test pädev ja seega pole sõltumata kohtulahendist Veerpalu verest keelatud aineid leitud.
Teadlased vaidlevad FISi ja WADAga
Avaldusele on alla kirjutanud Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur filosoofiadoktor Krista Fischer, Tartu ülikooli füsioloogia instituudi vanemteadur filosoofiadoktor Anton Terasmaa ja Tartu ülikooli füsioloogia instituudi professor filosoofia- ja meditsiinidoktor Sulev Kõks ning selles öeldakse: “Olles viinud läbi sõltumatu ekspertiisi, oleme veendunud, et rahvusvahelise dopinguagentuuri WADA kasutatav kasvuhormooni test ei ole praegusel kujul kõlblik sünteetilise (kehavälise) kasvuhormooni tarbimise testina. Seetõttu ei ole selle testi tulemuse põhjal võimalik midagi väita dopingu kasutamise või mittekasutamise kohta sportlase poolt. Nii puudub Andrus Veerpalule esitatud süüdistustel alus.”
Veel öeldakse Eesti teadlaste avalduses, et WADA kasvuhormooni test on nagu must kast, mille sisu hoitakse saladuses. Mida sellest kastist välja tulevad numbrid reaalselt mõõdavad, pole teada. Ometi kasutatakse neid numbreid otsustamaks inimeste saatuse üle.
Samas väitis rahvusvahelise suusaliidu FIS peasekretär Sarah Lewis alles hiljuti Õhtulehele, et kasvuhormooni test on rahvusvahelise antidopingu agentuuri WADA poolt tunnustatud ja läbinud kõik teaduslikud uuringud. Seda, kummal vaidleval poolel õigus on, otsustab spordikohus, aga Lewisel olevat kahju, et selles pikale veninud dopingusaagas jätkuvalt aega ja raha raisatakse.
Veerpalult võetud dopinguproov osutus kaks nädalat pärast selle võtmist positiivseks, kuid avalikkust sellest ei teavitatud. Veerpalu teatas ainult, et ei osale tervislikel põhjustel Oslo 2011. aasta MMil ja lõpetab karjääri. Sama aasta aprillis korraldas Eesti suusaliit pressikonverentsi, kus tehti teatavaks, et positiivseiks osutusid nii A- kui B-proov. Veerpalu keelatud ainete kasutamist omaks võtnud ei ole.
Veerpalu sai lisakaristuse
Rahvusvahelise suusaliidu FIS dopingupaneel kuulas Veerpalu üle ja langetas 2011. aasta suvel otsuse, et suusataja on süüdi ja karjääri lõpetanu saab kaheaastase võistluskeelu. Pärast seda viisid Andrus Veerpalu õiguse eest võitlevad advokaadid ja teadlased vaidluse edasi rahvusvahelisse spordiarbitraaži kohtusse.
Ka ei jäänud kõik samaks Veerpalu karistusega – Otepääl võistluse ajal sportlasi suuskade testimisega abistanud Veerpalule lisati veel üks aasta võistluskeeldu. Teatavasti ei tohi võistluskeelu all olev sportlane ükskõik mil viisil kaasa lüüa oma alaliidu tegevustes, samas võib seda mingil määral tõlgendada FISi karistusena vaidlemise ehk astla vastu üles löömise eest.
Veerpalu õigeks mõistmise võimalused kuu aja pärast või veel hiljem ei ole suured. Kui see aga juhtuma peaks, on rahvusvaheline suusaliit FIS juba ähvardanud, et taotleb Andrus Veerpalu varasemate proovide avamist ja protsessib kindlasti edasi.