Eesti Rahva Muuseumi töötajad ärgitasid vanavara hoidma

"Üks suurem probleem rahvarõivakandjate hulgas on ehete kandmine," rääkis ERMi teadur-kuraator Reet Piiri Vändra kihelkonna rahvarõivaste teematoas Pärnjõel. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnumaa Kodukandist kümme korda vanem ehk saja-aastane Eesti Rahva Muuseum (ERM) esindas ennast väikeses Vändra valla külas juubilari kohaselt väärikalt.

Pärnjõe põhikooli ühes klassitoas andis uudistajatele seletusi ERMi uue maja maketi juures tehnika- ja teatrimees, ERMi Sihtasutuse esindaja Viljar Poh-homov. Teise klassituppa aga kogunesid need, kes tahtsid oma kõrvaga kuulda ja silmaga näha, millised on kodukandi rahvariided, kuidas neid kanda ja kuidas argipäevalgi olla rahvuslik.

Jakobsoni pikk-kuub

 "Üks suurem probleem rahvarõivaste kandjate hulgas on ehete kandmine," rääkis ERMi teadur-kuraator Reet Piiri ja näitas nn silmadega preesi, millega esiemad enda särgiesist kaunistasid.

"Selliseid preese kanti ainult Lääne-Eestis, aga mitte iialgi Lõuna-Eestis," kinnitas kõneleja ja tema sõnu tasub pärnumaalastel meeles pidada.

Toatäit kuulajaid rõõmustas kõneleja väitega, et ta suhtub väga hästi stiliseeritud rahvariiete kandmisse. "Need on meie enda Eesti asjad ja see annabki võimaluse käia nendega iga päev, mitte ainult laulu- ja tantsupidudel või lavaesinemistel. Mina kannan näiteks seda kaelaraha igasuguste riietega, sest see kuulub rahvariiete juurde," viitas rahvariiete läbi-lõhki tundja suurele hõbedasele lemmikehtele.

Aga ühte teadmist soovitas Reet Piiri kinnistada ja see on vastus küsimusele, mis kuube kannab Carl Robert Jakobson temast säilinud fotodel.

"Jakobsonil on seljas Pärnumaa Vändra kihelkonna pikk-kuub ja seda ei tohi segamini ajada Mulgi pikk-kuuega, neil on eri tegumoed, eri lõiked," rõhutas esineja. "Pärnumaa meeste pikk-kuubedele on iseloomulikud punased kaaruspaelad ja ühel

 hõlmal vasknööpide rida, mida mulkidel kunagi ei ole. Mulgi kuued on mustad, Pärnumaa kuued pruunid."

Koolitunnid Pärnjõel

ERMi esindus, kelle hulgas teadur-kuraator Vaike Reemann, giid-metoodik Virve Tuubel ja näitusemaja juhataja Kristjan Raba, alustas oma Pärnjõe-päeva koolitundide andmisega.

"Oleme käimas nii palju kui vähegi jaksu, ka Tartust kaugemal, aga kihelkondade projekti raames teeme maakonnaürituste sarja, need on toimunud Iisakus, Moostes ja nüüd Pärnjõel," rääkis Kristjan Raba, viidates öelduga ajalooliste kultuuripiiride märgistamisele maanteede ääres.

Esimesed kihelkonnapiiride tähised paigaldas ERM koostöös maanteeametiga 14. aprillil, tähistades nii muuseumi sajandat aastapäeva.

"Inimene, kes liigub mööda maanteed, adub, millises ajaloolises kultuuriruumis ta viibib," mainis Toomas Kiho, kes on kihelkonnapiiride märgistamise komisjoni liige, ajakirja Akadeemia peatoimetaja ja peaministri nõunik.

ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba lisas suure Eesti kihelkondade kaardi ees, et muuseumi kogudki on korraldatud kihelkondade järgi.

"Tegelikult on au ja uhkus olla klassitunnis, mida me iga päev ei tee, kutsume noori ja uut põlvkonda osalema muuseumi haridusprogrammides, räägime, mida saavad nemad teha ja kuidas natukene vanem põlvkond saab ERMi töös kaasa aidata," selgitas Kristjan Raba.      

Raadile uue maja valmimise ootuses elava ERMi kui Eesti vanavara varasalve tegemistele saab kaasa aidata näiteks kirjasaatjana, kas või kartuli kasvatamisest ja kasutamisest meenutusi kogudes.   

"Lööme kaasa projektis "Euroopa maitse", kus mitu riiki panevad välja oma toiduaine ja ERM lööb kaasa kartulitraditsiooni talletamisel, aga ootame veel kogukonna pärimusi, mälestusi ja nende kõrval moodsa elu kirjeldusi, mis pannakse meie käsikirjalisse arhiivi," täpsustas näitusemaja juhataja.