Pärnus erinevates koolides käivad kord nädalas koos 5.-7. klasside poisid, õppimaks hea tehnilise baasi ja kogenud juhendamise toel tegevusi, milleks kodukoolide tööõpetusklassidel vahendeid napib.
Noored meistrid proovivad kätt
12. detsember 2009, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse rahastatud haridusprojekti “Praktilised tööoskused – edukas toimetulek edaspidises elus” veab juba kolmandat aastat Pärnu Ülejõe gümnaasiumi tööõpetusõpetaja, linna töö- ja tehnoloogiaõpetuse aineühenduse juht Enn Kübar. Sel aastal kestab projekt oktoobrist detsembrini.
Võtmehoidjast sõidukini
Projekti eesmärk on Kübara sõnutsi õpetada lastele mitmesuguseid tehnilisi ja käelisi oskusi, mis edaspidises elus noortele kasuks tulevad.
“Iga noormees võiks elementaarsete väiksemate tehnikatöödega hakkama saada,” arvas Kübar. “Püüame tasa teha seda, mida kooli tööõpetuse tundides pole võimalik harjutada piiratud eelarve tõttu. Tehnilisi vahendeid jagub poiste tööõpetustundidesse minimaalselt: poisid peaksid justkui tund tunni järel lihtsalt naelu puu sisse taguma. Ometi näeb õppeprogramm ette laste teatud oskuste arendamise, ent vahendite puudumisel ei saa seda teha,” kritiseeris projektijuht süsteemi.
Koolipoisid on novembri ja detsembri laupäevadel ehitanud patareidel töötavaid sõidukeid, valgustusega võtmehoidjaid, taskulampe ja tõrvik-valgusteid. Ühe algelise elektrisüsteemi meisterdamiseks kuluva komplekti hind on 50-100 krooni, komplekte tellitakse hulgi Soomest. Projektirahast on muretsetud ka tööriistu ja materjale.
Parajasti panid poisid Enn Kübara ja teiste Pärnu koolide tööõpetusõpetajate juhendamisel kokku patarei ja propelleri jõul töötavaid liikureid, millele papist, vineerist või mõnest muust materjalist ehitati ümber auto või lennuki kere.
Enamik sõidukeid vurises testsõidus edasi vaid mõne sentimeetri, kuid autorite rõõmu see ei kahandanud. “See ongi õppimise koht – nüüd peate ise kodus välja selgitama, miks sõiduk ei liigu, ja täiustama mudelit nii, et see sõitma hakkaks,” andis Kübar nõu.
Head võimalused aitavad huvi tekitada
Autosid-lennukeid konstrueerivaid tulevasi meistreid on peaaegu kõikidest Pärnu koolidest, kokku saab projekti raames käe valgeks üle paarisaja 5.-7. klassi noormehe.
Projektijuhi jutu järgi on koolitusel osaleda soovijaid rohkemgi, kuid üle 25 lapse koos juhendajatega kahjuks töökotta korraga ei mahu.
Tööõpetuse õpetajad, kes koos oma õpilastega meisterdada nokitsesid, tunnistasid, et haridusprojektis kasutatavad töövahendid, materjalid ja õpilaskomplektid on kooli omadega võrreldes paremad. “Puutöövahendeid jätkub koolides veel enam-vähem, aga elektrotehnika osast on puudus,” ütles väikese vabakooli õpetaja Allan Taggu. “Kui midagi huvitavat teha ei saa, kaob poistel tuju ära: kaua sa ikka haamrivart või lõikelauda tunnist tundi lihvid.”
Parimad projekti raames valminud sõidukid ja muud tööd pannakse üles stendile haridusosakonda.