Kultuuriministeeriumi plaanitud riiklik ühendmuuseum jääb sündimata ja väiksemad muuseumid saavad jätkata iseseisva asutusena. See on muu hulgas hea uudis Pärnu muuseumile. Ühendmuuseumi loomine tekitas muuseumijuhtides paksu verd eelkõige selle tõttu, et reformi põhjused ja tagajärjed olid selguseta.
Veel märtsi esimesel nädalal kaitses kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ühendmuuseumi loomist ajalehes Postimees ilmunud artiklis “Museaalide tolmuvad hoidlad?” ning sedastas muu seas, et “muuseumireformi üks põhieesmärke on tuua nüüd ka maakonnamuuseumid üle uue sajandi läve”.
Ühendmuuseumist loobumine ei tähenda seda, et maakonnamuuseumid üle uue sajandi läve ei jõua. Maakonnamuuseumid, nende seas Pärnu muuseum, on riigiasutused, mis kõik püüavad end arendada ja külastajaile avada niivõrd, kuivõrd eelarve ja muud võimalused lubavad. Maakonnamuuseume teenindav kompetentsuskeskus, mille loomise kultuuriministeerium ette võtab, aitab muuseumidel oma põhitegevuse ehk ajaloo talletamise ja vahendamisega kindlasti senisest paremini hakkama saada. Ühendmuuseumi asemel kompetentsikeskuse loomine pole vastasseisu, vaid üksteisemõistmisele jõudmise tulemus. Seega: lõpp hea, kõik hea.
Pärnu muuseumi direktorile Aldur Vungile on ühendmuuseumist loobumine hea uudis, kuid teine, pärnakatele ja Pärnu külalistele ehk paremgi teade on see, et muuseumi uue maja valmimine on taas veidi lähemale nihkunud. Riik on kuulutanud välja hanke Pärnu muuseumi ehitaja leidmiseks ja see tähendab, et ehk tõesti avab 2012. aastad uksed igati nüüdisaegne muuseumihoone.