Uno Mäe: Lõuad pidada ja edasi teenida

Foto: Ants Liigus

Mõni aasta tagasi olin Rahvaliidu Pärnu linna organisatsiooni juhatuse liige, kuid tegin õige otsuse ja astusin erakonnast välja. Mulle sai tollal selgeks, et erakonna juhtimine ja mängureeglid pannakse paika partei hämarates tagatubades.

Erakonna kongressil, kus toimuvad partei juhtorganite ”valimised”, löövad suurel ekraanil särama juba varem partei kontoris paika pandud poliitikute nimed, et teatada, keda kuhu parteid juhtima upitada. Delegaatidele eriti sõna anda ei taheta, neil jääb üle vaid kätt tõsta. Partei esimehe kohale oli pea alati vaid üks kandidaat: Villu Reiljan.

Rahvaliidu põhikirjas on säte, et igal tema liikmel on õigus öelda oma arvamust ja tulla välja seisukohtadega erakonna töö parandamiseks.

Kord tuli oma arvamusega välja kunagine suursaadik Moskvas Mart Helme ja soovitas Lihula juhtumi tõttu tollasel siseministril Margus Leivol tagasi astuda. Selle asemel visati erakonnast välja Helme.

Kunagi tegin Rahvaliidule uut programmi, mis elluviimisel oleks võimaldanud erakonnal saada riigikogus ja valitsuses enamuse. Tagantjärele mõistan, et Reiljan ei soovinudki parteibürokraatiat ohjeldada ega muuta riigijuhtimist nii, et sellest võidaks Eesti riik ja kogu rahvas.

Veebruari lõpul käis Pärnu Rahvaliidu koosolekul Rahvaliidu kongressil aseesimeheks valitud Ingvar Tšižikov, kes võttis sõnagi. Tema kõne olnud asjakohane ja pälvinud tugeva aplausi. Seejärel esinenud aga kunagine riigikogu liige, praegune Are vallavanem Jaanus Männik, kes materdanud Tšižikovi põhjendamata teravas toonis.

Sündmused ei lasknud kaua oodata, Tšižikov visati erakonnast välja. Sellega andis Rahvaliidu juhatus Tallinnas veel kiirema käigu erakonna kadumisele Eesti poliitiliselt maastikult. Erakonna allakäiku pole suutnud peatada selle praegune esimees Karel Rüütli.

Hea meel on tõdeda, et Rahvaliidust lahkusid Tarmo Mänd ja Aivar Sõerd. Kindlasti järgivad paljud nende eeskuju. Rahvaliidu juhtide moto on: ”Lõuad pidada ja edasi teenida!”