/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
NATO riikide ja partnerriikide välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas kuulub kahtlemata märkimisväärsete sündmuste hulka. Bosnia ja Hertsegoviina lähiajaloos on Tallinnal nüüdsest osa kui linnal, kus NATO andis sellele riigile liikmelisuse tegevuskava (MAP).
Pärnu Postimees kirjutas USA välisministrist Hillary Clintonist kui sõnumitoojast ega eksinud. Kuigi mitu USA Euroopa liitlast on nõudnud Ameerika taktikaliste tuumarelvade Vanast Maailmast äraviimist, ütles Clinton Tallinnas, et president Barack Obama administratsioon pole vastu, kui minema viiakse need pommid ja lühimaaraketid, mis on luku taga viie NATO riigi lennuväebaaside maa-alustes ladudes. Kuid seda ei tehta enne, kui Venemaa nõustub vähendama oma arsenali, mis on USA omast vähemalt kümme korda suurem.
Eesti ja teatud osa NATO liikmeid on seda meelt, et NATO-poolsest tuumarelvastusest loobumisest ei saa praegu olla juttugi. Tuumaarsenali tulevikku käsitlevad NATO riikide liidrid taas selle aasta lõpu poole Lissabonis. Clintoni teine sõnum käis sisuliselt kogu Euroopat puudutava raketikilbi kohta. Tallinnas seda arutati, kommünikeeni, mis kinnitaks raketikaitse NATO missioonina, jõutakse Lissabonis. Kolmandaks kutsus USA välisminister NATO riike avaldama survet Venemaale kärpida oma taktikaliste tuumarelvade arvu. Venemaa ei soovi seda teha, piieldes NATOt umbusklikult altkulmu, ehkki allianss on kõige kõrgemal tasemel kinnitanud, et neil pole agressiivseid plaane Venemaa suhtes. Kui USA-l on Euroopas 150-250 taktikalist tuumarelva, siis Venemaa arsenalis on neid 2000. Ja osa relvadest asub Kaliningradi oblastis, mis on NATO liikmete naaber.
Seega, kust võib lähtuda oht rahule?