Linnarebased taanduvad Pärnu kesklinnast

Mõni aasta tagasi võis julgete rebastega tõtt vaadata mudaravila õue peal.

FOTO: Ants Liigus

Kui veel mõni aasta tagasi ei olnud Pärnu linnas uitavad rebased eriline uudis, siis viimasel ajal kohtab reinuvadereid linnapildis üha harvem.

Ehe rebaseurg oli hiljuti Pärnus remondi ootel mudaravila kompleks, kus hulljulged punasabad kui peremehed ringi jalutasid, neid uudistama tulnud kahejalgseid sugugi ei peljanud ja lasid inimesi mõne meetri kaugusele. Mõnel korral nähti kavalaid loomi luusimas ja toitu otsimas isegi kesklinna majade aedades.

Pärast mudaravila remonti ja spaahotelli Hedon avamist on reinuvaderid keskrannast kadunud. Mujalgi ranna rajoonis ja kesklinnas pole nad väga sagedased püsiasukad või külalised.

Tartu ülikooli zooloogia osakonna juhtivteaduri Urmas Saarma eestvedamisel kolm aastat tagasi tehtud veebiküsimustiku “Rebased Eesti linnades” andmetel oli Pärnu kõige rebaserikkam piirkond kesklinn, kust reinuvaderite nägemise teateid tuli 47 korral. Ranna rajoonis nähtud rebaste kohta oli küsitluses 27 vastust, Mai rajoonis märgati rebast 32 korral, Ülejõe ja Raeküla linnaosas 15 korral, Vana-Pärnus ja Räämal üheksal juhul ning ühel puhul Tammisteski. Peale Pärnu jäid reinuvaderid paaril korral linnapildis silma Sindis ja Kilingi-Nõmmel.

Saarma sõnade kohaselt ei pruugi nägemiskordade hulk kajastada otseselt rebaste arvukust, sest mida tihedamalt linnaosas inimesi liigub, seda rohkem võisid sama rebast märgata eri silmapaarid.

Praegu, kolm aastat pärast uuringuandmete kogumist, on Saarma hinnangul linnarebaseid mõnevõrra vähemaks jäänud. Seda igal pool. “Arvatav põhjus on kärntõbi, mis olulisel määral on kahandanud rebaste arvukust viimastel aastatel,” lausus Saarma.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna heakorraspetsialisti Arvo Kase sõnutsi on rebaste kohta suhteliselt vähe infot liikunud. “Hedoni valmisehitamine lõpetas siin rebaste elamise ära. Ja loomade karjatamine rannaniitudelgi ei lase neil vabalt pesitseda,” arvas Kase.

Heakorraspetsialist ei usu, et rebased Pärnust päris kadunud on, sest äärelinna aladel tunnevad nad end küllalt mugavalt. “Näiteks on Metsakalmistu koht, kus on näha eri loomade jälgi ja ka loomi, näiteks rebast, ilvest, metskitse, metssiga ja isegi põtra. Aga eks nad toimeta ikka öösiti. Nende arvukust ei oska keegi öelda ja loendust on võimatu teha,” rääkis Kase.

Linnarebased ei tohiks endast inimestele ohtu kujutada, sest terve rebane ei ründa inimest. Et marutõbi on Eestist peaaegu likvideeritud, siis seda haigust loomadelt karta ei maksa, kuid rebased levitavad muidki haigustekitajaid, mis võivad olla ohtlikud nii koduloomadele kui inimestele.

Tosin aastat tagasi tuvastati Tartu ülikoolis teadusuuringute käigus rebastel esimest korda Eestis alveokoki parasiit. Alveokokk on pisike paeluss, kelle lõpp-peremehed on enamasti rebased ja ülejäänud koerlased, sealhulgas kodukoer. Vaheperemees võib olla aga inimene, kellel alveokokinakkus kulgeb vahel väga tüsilikult ja ravimata jättes lõpeb surmaga.

    Tagasi üles