Lääne päästekeskus tuletab meelde, et kraavidele ja väiksematele veekogudele tekkinud õhukesele jääkirmele minna on ohtlik.
Haprale jääle minek võib lõppeda õnnetult
Lastel on koolivaheaeg ja neil on vaba aega lahkelt käes. Talverõõmude nautimise ootuses pole välistatud, et nad lähevad veekogule äsja tekkinud jääkirme tugevust proovima.
Lääne päästekeskus palub vanematel oma lastele meelde tuletada, et jääkirme neid veel ei kanna.
Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine.
Neljakraadises vees – nii külm on Eesti oludes jääalune vesi – kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kümne minuti jooksul, lapsed ja eakad kiiremini. Jää on õhem ja seetõttu ka ohtlikum sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes.
"Võtke endale see aeg ja rääkige lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas," selgitab Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere.
"Ärge jätke tähelepanuta oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid, nad võivad läbi õrna jää vette vajuda ja iseseisvalt sealt välja tulla ei suuda," lisab Vespere.
Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Ärge riskige enda ja laste eluga. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt kohe ära kutsuda. Abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.