Hansapäevad tõid Pärnusse tõelise suvemelu

Foto: PP

Lehelugejad valisid linnavalitsuse ja Pärnu Postimehe korraldatud konkursil 2010. aasta teoks Pärnu 30. rahvusvahelised hansapäevad, millest said suuremal või vähemal määral osa ilmselt kõik pärnakad ja pärnumaalased.

24.-27. juunini toimunud suurüritus tõi Pärnusse 80 000 - 100 000 külalist, kohale jõudis 800 ametlikku delegaati kokku 80 linnast ja 13 riigist, nende seas 15 linnapead ja 40 välisajakirjanikku. Hansaturul kauples üle 400 müüja.

Kultuuriprogrammi raames toimus sadu üritusi, esines kümneid kollektiive, suurürituseks kujunes Pärnu laulupidude 110 aasta juubelile pühendatud lauluöö “Ajavoogude sees”, kus lavale astus 400 koorilauljat. Kuivadest arvudest rohkem jäid aga pärnakatele meelde ilmselt hilisööni kestev sumin linnatänavatel, rõõmus elevus ja rahvarohkus ning tõelisest suurüritusest osasaamise tunne.

Palusime 30. hansapäevadele tagasi vaadata inimestel, kes nende korraldamisega rohkem või vähem seotud olid.


Toomas Kivimägi, Pärnu linnapea

30. rahvusvahelised hansapäevad oli viimase kümnendi suurim rahvusvaheline sündmus Pärnus: ligi 100 000 külastajat, 80 Euroopa linna, 1000 ametlike delegatsioonide liiget, suurepärane kultuuriprogramm, suurepärane hansaturg, suurepärane ilm.

See sündmus mõjutas enim pärnakate eneseteadvust ja -uhkust, tundsime mõningase vaheaja järel taas siirast rõõmu ja uhkust oma linna üle, selle üle, et oleme pärnakad.

Pean seda suurepäraseks turundusürituseks, sest valdav osa külalistest lahkus siit väga positiivsete emotsioonidega. Ettevõtmine elavdas meie suvist majanduselu ja Pärnu linn ise sai lisandunud tulumaksu näol tagasi pea niisama palju raha, kui ta sinna sisse pani (kolm miljonit krooni). Arvan, et see oli igati optimaalse eelarve ja suurusega üritus, ning söandan arvata, et ega veel suurem üritus ja veel rohkem inimesi Pärnusse mahugi. Eelarve suurendamine poleks ilmselt olulist lisandväärtust andnud.

Minu suurim rõõm oli näha rõõmsaid ja rahulolevaid pärnakaid. Üks tipphetki oli Pärnus esimese laulupeo 110 aasta täitumist tähistanud rongkäik ja laulupidu kolledži amfiteatris. Väga õnnestunud mõte oli festivaliala sulgemine autoliiklusele.

Ehk kasutame 30. rahvusvaheliste hansapäevade positiivset emotsiooni ära ja jätkame Pärnu hansapäevade korraldamist. Märgiturundusele raha ega aega enam eriti kulutama ei pea.


Jane Mets, Pärnu abilinnapea

30. rahvusvahelised hansapäevad olid Pärnule vaieldamatult 2010. aasta suursündmus, mida meenutada ja mille korraldamine andis hindamatu kogemuse. Hansapäevade mõju sellele aastale oli 100 protsenti positiivne, seda nii linnaelanikele kui linnavalitsuse töötajatele. Läbi ajaloo suurim üritus, kus enamik linnavalitsuse ja allasutuse töötajaid oli abiks. Seda oma vabast ajast ja lisatasuta. Fantastiline oli vabatahtlike armee, sellise meeskonnatöö väärtust pole võimalik üle hinnata.

Suurima elamuse sain hansapäevade avaürituselt Pärnu jõel ja laulupeolt kolledži amfiteatris. Eriliselt jäi meelde laupäeva varahommik, kui kella seitsme paiku hansaalale minnes nägin kaht punase särgiga noorukest vabatahtlikku kiirustamas Jannseni tänavat pidi linna poole. Neile küüti pakkudes ja küsides, kuhu nii vara minek, vastasid nemad, et soovivad enne külaliste liikuma hakkamist veenduda, et kõik oleks koristatud ja puhas.

Tagantjärele mõeldes ei oleks pidanud kolm aastat ette nii palju muretsema, seda kogu hansakomisjoniga. Tekkis lausa omavaheline lööklause ”4 päeva häbi ja kõik on läbi!“.

Kuigi, võib-olla just siis, kui poleks muretsenud, poleks hansapäevad suurepäraselt õnnestunud.

Suurema eelarvega oleks saanud kutsuda esinema mõne kuulsuse, kuid kahtlen, kas see oleks hansapäevade üldmuljele midagi lisanud.


Jana Moosar, Pärnu 30. rahvusvaheliste hansapäevade produtsent

Hansapäevade mõju linna eluolule aastas saab hinnata ikka Pärnust, mina olen septembrist taas tallinlane. Elu mõjutavad ikkagi kohalikud hoiakud ja väljendatud vajadused, kultuurisündmused-aktsioonid moodustavad elu pinnavirvenduse.

Loodan, et rahvusvahelised hansapäevad Pärnus erinesid eelnevaist analoogseist eelkõige oma mitteagressiivse energia ja turvalise keskkonnaga. Sellele eesmärgile oli allutatud kõik alates programmivalikust ja festivali kellaajalisest planeerimisest kuni liikluse sulgemiseni südalinnas.

Püüdsime vältida pingutatud viisakusavaldustega formaalseid tseremooniaid ja tsoone erikülalistele. Ühtse festivalipere hoiakut tajusid nii kultuuriprogrammis osalejad kui hansalinnade delegatsioonid, kes oma positiivse tagasiside andmisega kitsid ei olnud. Hansakülalised tunnustasid Pärnu/Eesti kultuurielu kirevust ning selle julget esitlust.

Kõige meeldivam oli üle 100 Pärnu linnakodaniku-vabatahtliku kaastöö festivali heaks. Linnas on nüüd hulk noori, kellel suurürituse vabatahtliku kogemus, ja seda energiat oleks tark taas kasutada.

Halenaljakana mäletan hansapäevade 1,5 meetri kõrguste sümbolõunte igahommikust tagaotsimist varahommikuses südalinnas.

Andsime oma võimaluste piires parima. Eelarve suurus on vaid üks teguritest. Niisama oluline on suurürituste puhul alltekstina kaasnev eesmärk kohalikele. Algatused, mis Pärnus väärtustavad koostegemisi, on teekond, millele kaasatulijaid oleks nüüd juba rohkem kui aasta tagasi.


Kaire Ilus, SA Pärnumaa Turismi juhataja

Rahvusvahelised hansapäevad mõjutasid Pärnu linna ja maakonna turismi kindlasti positiivselt. Meid külastasid sel ajal peale tavapäraste sise- ja välisturistide hansalinnade ametlikud delegatsioonid, kes on kindlasti tähtsaks kanaliks sihtkoha tutvustamisel. Pärnus käis ajakirjanikke kõikjalt maailmast ning hansapäevad leidsid laia kajastust. See kõik aitab kaasa Pärnu ja Pärnumaa kui turismisihtkoha tuntuse kasvule.

Üritustest jäid enim meelde nii ava- kui lõputseremoonia ja laulupidu. Kindlasti oli külastajatele väga mõnus osaleda festivalimelus, kus tänavatel elu kees ja pidevalt toimus eri lavadel kultuuriprogramm.

Ise olin enamiku ajast külastuskeskuses, kus meil oli väljas tavalisest suurem meeskond. Pakkusime infot keskuse ees tänavalgi, et paremini teenindada. Meie hoovis asus üks lavadest, toimus palju lastele mõeldud tegevust ja maja oli pidevalt rahvast tulvil. Jõudsin veidi osa saada meie naabrite, gildi tegemistest, mis jätsid väga muheda mulje. Tore, et gild on hästi käima läinud ja südalinna värvikamaks muutnud.

Hansapäevad olid korralduse poolest mastaapne üritus, kõik jättis hea ja organiseeritud mulje. Turunduse poolelt peab märkima, et korraldajad võiksid teha omavahel tihedamat koostööd. Hansapäevade kõrval on hea näide jääfestivali ettevalmistamine, samuti “Augustiunetus”. Koostöö tasub harjutamist, sellest võidavad kõik.

Loodan, et järjest enam hakatakse kultuuritoetuste jagamisel suvesündmuste kõrval rõhku panema hooaega pikendavatele sündmustele.