Pilk uude aastasse ja kolm soovi

Andres Metsoja. Foto: PP

Tähtede seisus, Päikese ja Maa liikumises ei muutu aastavahetusega ilmselt midagi. Enamikule meist on aga omane teha kokkuvõtteid, lüüa kokku pokaale ja soovida õnne algavaks aastaks. Tuleviku tajumine, tuleviku avastamine on inimlik, samal ajal individuaalne ja ühtlasi natuke spirituaalne tegevus.

Mõtete korrastamise aasta

Seda lugu kirjutades kestab veel 2010. aasta. Lumehangede mõõtmiseks peab olema vähemalt meetripikkune ja igapäevaseks hakkama saamiseks säilitama meelerahu ja huumorisoone, isegi kui see kipub kinni tuiskama. Eriti tormide keerises ei tohi unustada rada, mida pidi liigume, ega seda, kellena me seda teeme, sest ainult nõnda on võimalik jääda iseendaks ja saavutada edu. Uskuge, see on kõige kaunim, mida me saame aastast aastasse üksteisele pakkuda.

Kodukülla jõudes ja ümbrust uurides märkasin metsaelanike jälgi, raskete olude tõttu on loomad koondunud ühtsetesse käiguradadesse. Ainult põdrad on jäänud isepäiseks ja jalutavad uhkelt just seal, kus hing ihkab ja noorendike ladvad paistavad. Murelikuks teeb see valgustava ja soojendavana tunduv lumi. Meie siin siuname sahamehi, aga keda nemad seal?

Lumiste metsade keskel külas on ajal teine tähendus. Aeg seisab heas mõttes. Siin suudab inimene loodusega ühes rütmis elada, linnas on see üldjuhul vastupidi. Suvel, kui on energiat, puhatakse. Talvel, kui inimene peaks loodusseaduste järgi puhkama, hoopis rabeldakse. Täpselt risti vastupidi.

Taas taban end mõtlemast ja salamisi uusaastasoovi sõnastades loodan nagu ilmselt paljud, et küll kunagi tulevikus lähen maale elama, samal ajal tunnetades, et seda ei pruugi kunagi juhtuda. Ühelt poolt sellepärast, et töökohad koonduvad üha enam linnade ümbrusesse, teisalt võivad külad känguda, kui noori ega hakkajaid juurde ei tule.

Inimene, perekond, rahvas ja riik ei astu kunagi tühjusesse. Tühjus täidetakse lootuse, kavatsuste, kindlate plaanidega. Need ei saa olla sisult ühe nädala, kuu, aasta hoogtöö. Vahel tundub mulle, et me maksame lõivu just pidevate hoogtööde arvelt. Selliselt käitudes võib lühiajaliselt ja korraga saavutada palju, aga kas meile peaks olema oluline teha midagi ära või saada aru, miks me midagi teeme ja kuhu jõuda soovime?

Pärnumaa lõppev aasta kujunes just paljuski mõtete korrastamiseks, seda ennekõike tulevikku vaatavalt. Kindlasti ei ole peamine, kui mitu dokumenti ja millise kvaliteediga valmis saab. Sellest võiksin kirjutada mõni teine kord ja mõnes muus kontekstis. Oluline on, kui palju me kaasa mõtleme ja oma arvamusi esitame. Kas me seatud eesmärkidesse usume ja kellelt mida nende täitmiseks ootame.

Kolm suurimat soovi

Millised on minu kolm suurimat soovi selleks aastaks, loomulikult Pärnumaa arengust rääkides?

Esiteks: lähiajal muutub Pärnumaa senisest atraktiivsemaks elu- ja puhkekohaks lastega peredele. Loodan, et Lottemaa temaatiline huvipark, kus külastajaid ootab ees Lotte filmidest ja raamatutest tuttav Leiutajateküla, ainult ei loo paremaid eeldusi turismiks, vaid aitab kujundada meie tulevasi põlvi loominguliseks.

Teiseks: töökohad. Languse käigus said meile selgemaks majanduskeskkonna struktuursed probleemid. Soovin kõigile ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele jõudu taastuva kasvuga kaasa minna ja kindlasti häid ideid edasiseks! Just teist sõltub, milline on Pärnumaa majandus homme ja kolme aasta pärast.

Kolmandaks: energeetika. Energia tarbimine kasvab pidevalt. See valdkond puudutab meid kõiki ja ilmselt üha tugevamalt. Rõõm oli tõdeda Pärnu elektri- ja küttejaama töölehakkamist – see annab tööd maameestelegi.

Olen kindel, et looduslikke ressursse tuleb kasutada säästlikult. Üks nendest on tuul. Samal ajal tuleb tuuleparkide rajamisel käituda kaalutletult ja rajada neid olemasolevat asustust ja maakasutust arvestades. Seetõttu loodan, et mõte rajada kaks mastaapset tuuleparki Tootsi Suursoo ja Lavassaare raba ammendatud turbamaardla alale osutub majanduslikult otstarbekaks.

Hoolikalt tuleb kaaluda väljavaadet luua tuuleparke Liivi lahte. Selline tegevus on loomulikult võimalik ainult siis, kui selguvad tuule mõõtmise tulemused.

Kallis Pärnumaa rahvas, soovin teile tegusat 2011. aastat! Hoidke oma sõpru, olgu nad siis kahejalgsed või neljakäpalised!