/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Selle aasta algust Pärnus ja Pärnumaal annab jälle mäletada. Sugugi mitte sellepärast, et rahanumber pangaarvetel kordades vähenes, sest see oli ju teada. Pigem paneb pead vangutama viis, kuidas inimesed toimetavad, ja tekib küsimus: kas siis üldse oma peaga mõelda ei osata?
Vaevalt mõtleks eramaja omanik, et kõrgemat katust lumest puhastades on jumekas loopida lumi madalamale katusele. Nii aga tõenäoliselt toimiti Pärnu spordihalli katusel ja õnnetus oligi käes. Õnn, et nii maotu õnnetuse puhul ei alanud aasta inimohvritega.
Praegu, kui talve koos kõigi ootamatustega on ees vähemalt kaks kuud, ei maksaks eriti loota päikesele, et küll see hanged katustelt sulatab.
Krooni lahkumist jääb Pärnus ilmselt ainsana riigis meenutama mälestusmärk Eesti oma rahale, püstitatud eraalgatusel ja kinnistuvaldaja kuludega. 18 aastat teenis kroon meid ustavalt, et saada ajalooks. Ent isegi kroonile mineku üks põhiarhitekte Siim Kallas ei välista, et kunagi võib taas olla oma raha.
Pärnu Postimees kirjutas euro tulekuga seoses korduvalt, et Euroopa Liit ja euroala vajavad nigela üldpildi taustal väikest edulugu, mistõttu euro tulek Eestisse võiks leida laialdasemat kajastamist. Nii juhtuski.
Eurousksetel on kinnitus, et kui Eesti suutis, peavad samaga hakkama saama teisedki riigid nii euroalas kui väljaspool seda.
Kuna kõrvuti euro tulekuga astus Tallinn Euroopa kultuuripealinna õigustesse, oli aastavahetusel rahvusvahelise meedia tähelepanu Eestile seda tuntavam. Jätkuks nüüd oskust ja tarkust seda positiivset kuvandit meie kõigi huvides ära kasutada!