Rusikat tunda saanud naised astuvad NO99s lavale

Et end teatris ülesastumiseks ette valmistada, poseerisid tugikeskuse naised kostüümidesse riietatuna avalikus kohas fotograafile, et kaameraga harjuda ja õppida ennast ebamugavas olukorras vabalt tundma.

FOTO: Flo Kasearu

Homme osalevad kümme Pärnu naiste tugikeskuse naist teater NO99s sotsiaalses kunstiprojektis, kus loevad enda kohta käivaid kohtudokumente, mis kubisevad kantseliidist ja on tulvil ilustavaid väljendeid räigete vägivallategude õigustamiseks.

Sotsiaalse kunstiga juhib Flo Kasearu tähelepanu nii lähisuhtevägivallale, mille all kannatab iga neljas naine, kui ametliku asjaajamise keerukusele, kui naine soovib vägivaldsest suhtest välja astuda. “Nad ei räägi üksnes oma lugu, vaid teevad seda kantseliidis dokumentide abil, mida kasutatakse meie kohtutes. Väga kurb on kohtuotsuseid lugeda. Inimesed ei tea, millised need on, sellepärast toomegi need päevavalgele. Laval ei lahenda me probleemi, aga selle esiletõstmine on väga oluline,” rääkis kunstnik.

Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld teab juhtumit, kus vägivaldsest suhtest pääsenud, kuid seejärel pikast kohtuteest vintsutatud naine ei julgenud lõpuks enam kohtuotsust avada ja lasi seetõttu mööda edasikaebamistähtaja. Nüüd tuleb leppida, et tema neli last saavad isalt elatisraha igaüks vaid 19 eurot kuus, samal ajal kui naine ise peab isaga jäänud varsti täisealisele pojale maksma 154 eurot kuus.

Artishoki biennaalil esitamisele tulev Kasearu sotsiaalne performance kannab sümboolset pealkirja “Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine”. Kunstniku jutu järgi on esialgu arusaamatuna näiv kantseleilik väljend pärit lugemisele tulevast kohtuloost, kus just nõnda absurdselt ilustatuna põhjendati, miks mees naist hommikumantliga kägistas. “Ta tahtis oma privaatsuse soovi ilmestada, sest naine ei saanud aru, et mees tahtis olla privaatselt,” selgitas kunstnik.

Laval ei lahenda me probleemi, aga selle esiletõstmine on väga oluline. Flo Kasearu

“Kui meil oli esimene näitamine, ütles (kirjanik) Jan Kaus, et kantseliit on väga vägivaldne. Vägivalla ohver peab veel kord vägivalla üle elama kantseleikeeles paberimajanduse tõttu,” rääkis Kasearu.

Ettevalmistused esinemiskogemuseta naiste lavale toomiseks algasid tänavu jaanuaris. Sestpeale osales Kasearu kord kuus lähisuhtevägivalda kogenud naiste tugigrupi kohtumistel ja loovteraapias.

“Me tegeleme vägivalla tagajärgedega loovalt, fotokunsti abiga. Läksime kostüümides välja pildistama, et naised harjuksid kaameraga, oskaksid ennast vabalt tunda,” selgitas Orupõld.

Juba aastaid loovtöös osalenud Kristi ei vajanud kunstiprojektis ülesastumiseks veenmist, kuid ta ei soovi turvalisuse põhjendusel ajaleheveergudel oma täisnime all esineda.

Loov tegevus aitab Kristil näha elu helgemates toonides, kuna muidu tunduks kõik must. “See paneb unustama igapäevaprobleeme. Tänu sellele, et Margo (Orupõld, toim) meiega imeasju teeb, olen julgemaks läinud. Ma olin nagu kokkupressitud kõva lumepall. Minu seest ei saanud midagi välja katkuda, aga Margo oskas mind lahti harutada. Ma tunnen, et olen inimesena tagasi,” rääkis Kristi.

NO99s kohtudokumente lugevate naiste hääli aitas seada Meelis Sarv, kes samuti lavale astub ja esitab lugude vahele motiveerivaid lõike edasikaebamise korrast. “See osa on iroonilisem. Tavaliselt ma kasutan väga palju huumorit ja irooniat, aga mitte seekord, kuna teema on tõsine ja naised tulevad ise lugema,” kõneles Kasearu.

Kohtuotsusi Kasearu väitel ette ei kanta, sest naised ei ole nendega rahul ja tajuvad otsustatut ebaõiglasena. “Esialgu mõtlesime, et teeme unistuste kohtu, kus naised mõtlevad karistuse ise välja. Aga see on jälle vägivald, kui pead karistama kedagi. Igaüks oma südames otsustagu, mis see õige lahendus oleks,” avaldas ta.

Kasearu selgitusel sobib ilustav ja absurdne fraas “privaatsuse sooviavalduse ilmestamine” kunstiprojekti pealkirjaks, sest vägivalda kogenud naisedki ihkavad privaatsust. “Nad ei taha olla koos vägivaldse mehega, nad tahavad lahti saada oma mineviku taagast. Nad tulevad välja ja räägivad vägivallast ja ilmestavad sellega enda privaatsuse soovi,” võttis kunstnik ettevõtmise mõtte kokku.

    Tagasi üles