/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökodünaamika osakonna juhataja Henn Ojaveer võrdles jettide ja kiirkaatrite mõju Pärnu rannavees ulpivatele kalavastsetele vast koorunud tibudest muruniidukiga ülesõitmisega. See on üsna julm võrdlus, kuid kahjuks vastab tegelikkusele.
Pärnu rannikumere saagid moodustavad pea 90 protsenti Eesti rannikuvetes püütavast kalast ja siinne räimede taastootmisvõime mõjutab kogu Liivi lahe kalavaru, teavad lahte aastakümneid uurinud teadlased. Seega pole nende väga tauniv hinnang kalavastseid miljonite kaupa hävitavatele jettidele ja muudele kiiretele veesõidukitele sugugi ebaõiglane.
Samal ajal rõhutas Ojaveer Pärnu Postimehele sedagi, et kalamaimude hävitamist keelab mitu rahvusvahelist dokumenti ja käitumiskoodeksit nii Euroopa Liidu kui ÜRO tasandil. Seega pole olukord, kus jettidel lastakse vabalt kalavastseid hävitada üksnes halb, vaid halvimal juhul toob kaasa sanktsioonegi.
Neid, kes praegu Pärnu lahel jettidega tiirutavad, ometi teadlikus ja pahatahtlikus kalade hävitamises süüdistada ei saa, sest ühtegi piirangut või seadust nad ei riku. Pall on ikka maavanem Andres Metsoja väravas, kes võiks asjatundjaid kuulata ja piirangu taaskehtestada.
Nagu Pärnu lahel purjetajad ja kalamehed suutsid pärast pikka arutelu omavahel kompromissini jõuda, peaks olema võimalik leida kesktee kõnealuselgi juhul. Mereteadlasi ülereageerimises ju süüdistada ei saa. Eks nemadki ürita leida lahendust, kuidas jetid sõita saaksid ja kalad terveks jääksid. Seega tasub maavanemal võtta arvesse nende pakutavad piirangud jettide lubatud liiklemisala ja -aja suhtes.
Pärnu laht on juba paraku madal ja seda muuta ei õnnestu, seega tuleb inimeste tegevust veidi piirata, et Eestis ainulaadne rannikukalade elujõuline populatsioon püsima jääks.