Punase torni rentnikud kolivad välja

“Viis aastat sai täis. See on terve eluetapp. Meil mõlguvad juba eelmisest suvest uued ideed,” põhjendas Jüri Soo Punases tornis tegutsenud käsitöökoja sulgemist. Foto: Ants Liigus

Alates 1. oktoobrist sulgevad Pärnu Punases tornis tegutsevad käsitöölised torni uksed ja avavad oma klaasikoja Maarja-Magdaleena gildis Uus 5.

Hommiku 11 asuv Punane torn on linnavara, mis 2006. aastal anti osaühingu Rote Turm kasutusse. Osaühingu rendileping lõppes sellel suvel ja ettevõtjad-käsitöölised Jüri Soo ja Leili Kokk seda järgmiseks viieks aastaks enam pikendada ei soovi.

“Viis aastat sai täis. See on terve eluetapp. Meil mõlguvad juba eelmisest suvest uued ideed,” rääkis Jüri Soo. Tema sõnade kohaselt on need aastad möödunud linnulennul ja puhata pole saanudki. Selle aja jooksul lükati käima klaasikoda, muudeti muistis ja selle ümbrus linnarahvale atraktiivseks, alustati regulaarse näitusetegevusega ning löödi kaasa Pärnu käsitööliste gildi tegevuse käivitamisel. Sellega on viie aasta tagused eesmärgid, ootused ja unistused Soo väitel kuhjaga täidetud.

Vanu lehti lapates leiab sealt 2007. aasta Pärnu Postimehes toodud lubadused. “Me ei taha, et torn jääks pelgalt müügikohaks, tahame tuua siia elu tagasi. Arvame, et torni võiks tutvustada rohkem kui ainult ajaloolist linnamüüri osa. Sellest peaks kokkuvõtteks üks lõbus hoov saama,” ütles Soo toona antud intervjuus.

Käsitöölise sõnutsi korraldab tornipere septembri teisel poolel tornis suure lahkumispeo, seejärel kolitakse klaasisulatusahjud ja -lõikamislauad gildi majja, kus jätkatakse klaasikoja töötubadega, kõik teenused ja hinnadki jäävad samaks. “Kui tuua võrdlus, siis ühistus on elu lihtsam kui eramajapidamises. Meie kolimisel gildi majja muutub gild veel tugevamaks. Ja saan välja võtta mitme aasta puhkuse,” lisas käsitööline.

Soo avaldas lootust, et järgmised Punase torni rentnikud jätkavad samas vaimus ja muistis jääb edaspidigi nii turistide kui linnarahva käsutusse.

Seda, mis aastal Punane torn ehitati, ei tea ega ütle ükski allikas. Arvatakse, et see on ehitatud 15. sajandi esimesel poolel, kui linna territooriumi suurendati ja linnamüüri nurgatornid Punane ja Valge ehitati moodsalt ümarana, mis märkis suurtükkide kasutuselevõttu.

Punane torn linnamüüri kagunurgas ehk Punane vangitorn sai oma nime sellest, et sel oli punastest tellistest välis- ja sisevooderdus, mis hilisemate ümberehituste ja remontide käigus on kaduma läinud ning taastamata jäetud. Aga ega selle pärast siis torni nime muutma hakatud.

Varem on Punane torn praegusest kõrgem olnud: 1624. aasta andmeil on sel olnud neli korrust.

Torni esimese korruse seinte paksus oli 2,3 meetrit. Vanglana kasutati torni aastasadu kuni 1893. aastani, kui valmis Sillutise tänava vangla.



Kadri Tekko, Pärnu linnavara peaspetsialist:

“Esialgu oleme küsinud Pärnu Maarja-Magdaleena gildilt, kas neil on Punase torni suhtes mõtteid või tahtmisi. Kuulame nemad ära, siis vaatame, mis saab edasi.”