Kutsealuste vaimne tervis jätab soovida

Üleeile Pärnus arstliku komisjoni vastuvõttu oodanud 18aastane Henry Ristimägi (esiplaanil) ütles, et temal tervisega probleeme pole ja aega teenima läheb ta järgmisel suvel Kuperjanovi pataljoni. Foto: Urmas Luik

Eesti poisid pääsevad kaitseväest kõige sagedamini psüühika- ja käitumishäirete tõttu, selgub kaitseressursside ameti viimaste aastate statistikast.

Need häired olid nii 2010 kui 2009 tegevteenistuseks kõlbmatuks tunnistamisel esimesel ja ajutiselt kõlbmatuks arvamisel teisel kohal. Tunamullu olid psüühilised haigused ajateenistusest väljalangemise peapõhjus, möödunud aastal järgnesid lihas-luukonna- ja sidekoehaigustele. Pole põhjust arvata, et 2011. aasta andmed suuri muutusi tooks.

Kaitseressursside ameti Pärnu arstliku komisjoni liige psühhiaater Raine Pilli tõdeb, et Eesti noorte meeste tervis võiks alati parem olla, aga midagi hullu nende vaimse tervisega lahti ei ole. “Kutsealuste vanus on tegelikult klassikaline iga mitme psüühikahäire avaldumiseks, mistõttu psüühikahäirete tõttu kaitseväest vabastamine on küll suhteliselt kõrge, samal ajal tavapärane,” selgitab Pilli.

Sagedasemate häirete all, mis armeeteenistusse ei luba, võib nimetada isiksuse- ja meeleoluhäireid, raskeid ärevushäireid ja tõsiste peatraumade järgseid seisundeid.

End haigemaks ei valetata

Tegelikult on ajateenistusse kutsutute tervise statistiline profiil niigi parem kui 17–28aastaste Eesti meeste tegelik tervislik seisund. Nimelt pole viimasel paaril aastal saanud kaitseväeteenistuse kutset mehed, kellele on määratud osaline töövõimetus või puue. See praagib välja paljud need, kelle arstlik komisjon oleks muidu tervise tõttu koju tagasi saatnud.

Kui komisjonil, kuhu peale psühhiaatri kuuluvad üldkirurg või ortopeed, sisehaiguste- või perearst, tekib kahtlus, et noorel mehel on midagi viga, aga inimene pole varem arsti poole konkreetse haiguse kahtlusega pöördunud, antakse saatekiri diagnoosi täpsustamiseks. Lisauuringute eest tasub kaitseressursside amet. Tõsi, järelkontrolli, kas noorsand ikka realiseeris saatekirja, ei tehta. Nii võib vabalt juhtuda, et haiguskahtlusega nooruk jääb edasi kutsealuste nimistusse ja on aasta pärast uuesti komisjoni ees. Seda ei juhtu aga kuigi sageli, sest Pilli hinnangul motiveerib poisse põhjalikumasse kontrolli minema lootus, et sealt antav diagnoos päästab nad lõplikult ajateenistusest.

Nõukogudeaegne kroonuhirm on möödas ja vabatahtlikult end vaimuhaigeks ei kuulutata. Kui end tõbisemaks rääkida üritataksegi, siis ilmselt just psühhiaatri kabinetis, sest ülejäänud tohtrite juures on tervisenäitajad täpsemalt mõõdetavad.

“Kui keegi ütleb, et tal on hääl peas või et ta on muidu rumal, siis selliseid väiteid saab kontrollida. Oleks tõsine psühhiaatriline probleem, ilmneks inimesel peale sõnade veel midagi, mis tervisehäiret kinnitaks. Pealegi ei tohi arst uksest sisse astunud ja segase jutuga noormeest kohe ajateenistusest vabastada, vaid kahtluse korral tuleb ta saata enne lõplikku otsust uuringutele,” sõnab Pilli.

Kuid psühhiaater on komisjonis näinud neidki, kel end veel haigemaks luisata pole vaja.

Perearstil infot vähe

Kui noormees saab arstliku komisjoni kutse, peab ta käima perearsti juures ja võtma tõendi. Kutse läheb teele paar kuud enne komisjoni, et perearst jõuaks vajadusel lisauuringuid teha.

Sellest hoolimata jääb peretohtri tõend pahatihti infovaeseks ega aita komisjoni meedikutel noore tervisepildist head ülevaadet saada, leiab kaitseressursside ameti nõunik Priit Toomiste.

“On perearste, kes ei viitsi süveneda,” usub Toomiste. “Tõendid täidetakse lünklikult või märgitakse igasse lahtrisse, et poiss on terve.”

Pilli nõustub kriitikaga ja lisab, et puuduliku infoga tõendite tõttu napib komisjonil objektiivset teavet noormeeste tervise kohta. Samal ajal leiab ta, et kui poisid on seni harva arstide vastuvõtule jõudnud, ei saagi perearstil palju ülevaatlikku infot olla.

2010. aastal tunnistasid arstlikud komisjonid kõigist ajateenistusse kutsututest kõlblikuks või kõlblikuks piirangutega kõigest 40 protsenti noormehi.

Toomiste rõhutab, et ülejäänud 60 protsendi puhul pole kõigil juhtudel tegu ajateenistusse täiesti kõlbmatute meestega, sest osa neist saab tervisehädade seljatamiseks aasta pikendust.

Armuaega võib saada näiteks tugevas ülekaalus nooruk. Kaaluprobleem annab küll aastakese pikendust, kuid dieediprogrammiga alustama otseselt ei kohusta.

Vahel on vastupidi: tagasi saadetakse madala kehamassiindeksiga noorsand. “Sest kui ajateenistusel pannakse selga 30kilone varustus ja öeldakse, et nüüd läheme 50kilomeetrisele rännakule, ei pea selg ja põlved vastu,” teab nõunik.

Tublide trennitegijatega võib olla nii ja naa: ühelt poolt on keha regulaarse koormusega harjunud, teisalt kimbutab sportlikke mehi vigastusteoht. Seega ei pruugi kõva sporditegijagi 100 protsenti kaitseväkke kõlvata.

Teenistusega raske kohaneda

Hõlpelult ajateenistuse režiimiga harjumine tuleb nüüdisaja noorsandidele kerge šokina. Aeg-ajalt juhtub, et komisjonis psüühiliselt teenistuskõlblikuks hinnatud noormees kaitseväes kohaneda ei suuda.

Mullu langes teenistusest tervislikel põhjustel välja 285 noormeest. Neist 121 lihas-luukonna- ja sidekoehaiguste ning 59 psüühika- ja käitumishäirete tõttu. Muid haigusrühmi esines märksa vähem.

Aastal 2009 olid diagnoosid julgelt psüühika- ja käitumishäirete “kasuks”. 2009 katkes kroonuteenistus psüühika- ja käitumishäirete tõttu 90-l ning lihasluukonna- ja sidekoehaiguste diagnoosi järel 47-l ajateenistusse astunul. Kokku langes siis teenistusest 186 noort, seega pea poolel juhtudel oli põhjus just psüühika- ja käitumis-, täpsemalt kohanemishäirete ilmnemine.

Kohanemishäireid on psühhiaatritel pea võimatu varem kindlaks teha.

“Sõjaväega võrreldavat režiimi ja struktuuri meie igapäevaelus pole ju üldse. Kunagi olid pioneerilaagrid, mis kaudselt sarnanesid ajateenimisega, praegu neid pole. Prognoosida, kas inimene, kes siiamaani on oma eluga toime tulnud, kaitseväes kohaneb, pole enamasti võimalik,” arvab Pilli.

Muret tekitab noorte meeste suhtumine mõnuainete tarvitamisse. Psühhiaatri laua taga komisjonis tunnistavad noored sageli, et kangeid vägijooke pruugitakse igal nädalavahetusel. Parem pole seis narkootikumidega kokkupuutumisel.

Pilli ütleb, et kui Pärnu arstlikust komisjonist käib korraga läbi 30–40 noormeest, siis neist kolm kolmandikku ütleb, et on proovinud kanepit või amfetamiini.

“Noortel meestel pole õnneks vanuse tõttu veel sõltuvushäireid välja kujunenud, kuid ettevaatlikuks peaks need näitajad meid tegema. Kuritarvitajaid loomulikult on, aga kuritarvitamine pole vastunäidustus kaitseväkke minemisel. Kuritarvitajatele võiks režiim isegi hästi mõjuda,” avaldab Pilli.

Väljakujunenud sõltuvus seevastu on ajateenistusse võtmisel vastunäidustus. Pärnus esineb kutsealuste seas raskeid sõltuvushaigeid harva, paar juhtumit aastas.

Raine Pilli, psühhiaater:

“Prognoosida, kas inimene, kes siiamaani on oma eluga toime tulnud, kaitseväes kohaneb, pole enamasti võimalik.”