Tuhanded kuused ootavad ostjat

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike Michell Miller käis eile koos vanaemaga oma elu kolmandat jõulupuud ostmas.
Väike Michell Miller käis eile koos vanaemaga oma elu kolmandat jõulupuud ostmas. Foto: Urmas Luik

Kui varasematel aastatel lähtusid kuuseostjad põhimõttest “mida pikem, seda uhkem”, eelistatakse tänavu meetripikkusi puid, mille saab Pärnust kätte ligi kaheksa euro eest.

“Eks see euro ole inimeste raha ära söönud,” katsus kuusemaailma moevoolude muutust selgitada Toomas Lind, kes kuuski müütanud juba kaheksateist aastat. Neist viimased seitseteist endise Mai turu kõrval, esimesel aastal maaliinide bussijaamas.

“Seal oli mingi jõuluturg ja üks tuttav tegi ettepaneku, et sul on oma mets, tule hakka müüma,” mäletab Lind päeva, mil sai alguse hobi, mille tarvis ta igal aastal enne jõule palgatöölt puhkuse võtab ja Kilingi-Nõmmest Pärnusse kuuski müüma põrutab. Kogu perega.

“Poiss on järele kasvanud, ta on viieteistaastane, mis tähendab, et olen kuuski kauem müünud kui temal eluaastaid, aga ta on väga tubli abimees,” kiitis Lind poeg Jörgenit, kes koos emaga Mai Selveri ees jõulupuid müüb.

Müük kiratseb

Mis tänavuaastastesse müüginumbritesse puutub, siis neid ei saa Linnu ütlust mööda – vähemalt tema puhul nüüd, kus Mai turg suletud, – varasematega võrreldagi.

“Müük toimub ikka seal, kus on poed, siin on see nii viletsaks jäänud, et tõenäoliselt selles paigas ma järgmisel aastal enam ei müü,” nentis Lind. Tänavu tuli ta vana tuttava koha peale müüma ainult sellepärast, et mitte valmistada pettumust inimestele, kes juba arvestanud sellega, et ta seal nädal enne jõululaupäeva oma kuused letti lööb.

Ent ega kaubanduskeskuste juureski kuusekaupmeeste taga järjekorda ole. Mai Selveri parklas 15 euro eest kuuski pakkuv Võido Voor oli eile hommikul kella üheteistkümneks vaid ühe kuuse rahaks teinud. Ja ometigi peaks praegu olema need kõige kibedamad kuusemüümise päevad. Voor näeb siin peasüüd RMK hästi käima läinud kampaanias, mis võimaldab inimestel ise metsa kuuse järele minna.

“Võimalik, aga see on nii tore, et selline variant on,” ei pea Lind konkurentsi pärast siiski vimma. “Tänavusel aastal pole paksu lund, võtad väiksed lapsed näpu otsa ja lähed – see on ju elamus, lastele eelkõige.”

Igaühele oma

Ent milline peab üks ilus kuusk välja nägema? Sellele ei olegi Linnu jutu järgi ühest vastust. Osa eelistab, et kuusk oleks tihe. Teised jälle tahaksid, et oksad oleksid hõredad, nii et mahuks ikka korralikult ehteid külge riputama. Mõni ütleb, et latv ei tohi olla lõigatud. Teine jälle, et kindlasti ei tohi olla topeltlatva, mis olla halb enne. Mõnele meeldib, kui kuuse oksad sirutavad ülespoole, ent on neidki, kes nõuavad, et need oleksid sirged.

“Ega ma klientidega väga vaidle, igaühel on oma arvamus ja maitse-eelistus ja eks mul jääb seda takka kiita,” sõnas Lind, kelle jutu järgi pole lõppude lõpuks vahet, kas kuusk on toodud oma käega metsast või ostetud linnast – peaasi, et inimene leiab oma toanurka meelepärase puu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles