USA presidendikampaaniat Rootsist jälgides

President Barack Obama. Foto: Reuters

Võrreldes USA vabariiklaste presidendikandidaadi valimisi Lääne-Euroopa arenenud riikide valimistega, on palju erinevusi.

Kandidaatide üksteise mõnitamine ja poriloopimine on Euroopa valijatele mõeldamatu. Euroopas ei laskuta valimiskampaanias solvangute ega mustamiseni, et meeleheitlikult tegelikkust muuta.

USA tänavune presidendikampaania on aga räpasem kui kunagi varem. Enamik poliitikakommentaatoreid on ühisel arvamusel, et siiani nähtu kujutab endast eelmängu sellele, missuguseks kujuneb sügisene valimiskampaania.

Olulisest ei räägita

Vabariiklaste presidendikandidaadi valimistel pole võetud seisukohta paljudes elulistes valdkondades, tähtsad küsimused on jäänud vastamata. Sõnagagi pole puudutatud USA tohutut eelarvepuudujääki ega selle vähendamise mooduseid.

Kuulda on vanu populistlikke väljendusi, mis viitavad reaalsustaju kadumisele.

Neljast vabariiklaste presidendikandidaadist on konkurentsi jäänud kaks tõsiselt võetavat: Mitt Romney ja Rick Santorum, kes samuti esindavad eri seisukohti.

Ameerika valijad peavad sügisel tegema valiku, kellele usaldada järgmiseks neljaks aastaks USA juhtimine, et parandada maailma silmis USA majanduslikku ja poliitilist mainet.

President Barack Obama on viimasel ajal olnud korduvalt sunnitud paluma vabandust USA sõjaväelaste tegude pärast, nagu viimati Kandahari veresauna puhul.

Süüta inimeste tapmine Afganistanis on põhjustanud USAs sügavat hukkamõistu ja muutnud küsitavaks USA tegevuse selles riigis. Vastses arvamusküsitluses leidis 50 protsenti vastanutest, et USA sõjaväelaste kojutoomisega Afganistanist peaks kiirustama. Praegu on seal üle 90 000 USA sõjaväelase.

Kolm santi ülesannet

USA järgmine president peab lahendama kolm santi ülesannet: kärpima riigieelarve puudujääki, korrastama tervishoiusüsteemi ja vähendama sõjalisi kulutusi.

Ameerika on elanud üle oma võimete ja sellele on juhitud poliitikute tähelepanu.

Obama tervishoiureformi pikaajaline eesmärk on selle valdkonna tõhustamine. Suurenenud on energiakandjate maksud. USA on asunud lõpetama oma tegevust Iraagis ja Afganistanis ning sellega alandanud kaitsekulutusi.

Mida arvavad Romney ja Santorum?

Romney üks lubadusi on, et kui tema saab presidendiks, tühistab ta Obama tervishoiureformi. Energiakandjate makse vähendatakse ja sõjalisi kulutusi on Romney lubanud drastiliselt suurendada.

Kõigi nende lubaduste elluviimine tähendaks USA eelarvepuudujäägi jätkuvat suurenemist.

Santorum on teinud kampaanias panuse Ameerika Ühendriikide ja selle väärtuste ülistamisele ning äärmuskonservatiivsele poliitikale. Presidendiks saades on ta lubanud taastada Ameerika kaduma läinud väärtused.

Santorum on tuntud kui tõsiusklik, kelle arvates abort on patt, ja presidendina kehtestaks ta abordikeelu. Ühtlasi on ta viidanud kristlikele väärtustele, üritades püüda usklike arvuka kogukonna hääli.

Kel vähegi teadmisi ja kogemusi majandusest, saab aru, et Romney ja Santorum presidendikandidaatidena USA tuleviku suhtes küll lootust ei anna.

Möödunud hiilgeaeg

Obama on konkreetsete tegudega tõestanud soovi parandada USA majanduslikku ja rahalist seisu. Kuigi USA praeguses administratsioonis on vahetunud põlvkonnad ja seepärast muutunud mõtteviis, pole vabariiklaste presidendikandidaatide sõnavõttudest olnud märgata leppimist sellega, et USA hiilgeaeg on möödas.

USAd ei saa enam ülejäänud riikidele eeskujuks tuua, eriti vastutustundliku rahanduspoliitika puhul.

Viimasel ajal on USA majandus näidanud paranemise märke, tööstuses on tulevikulootused märgatavalt kasvanud ja töötute arv vähenenud. See avardab Obama väljavaateid saada novembris tagasi valitud.

USA-le pole enam esmatähtis kohalolek Euroopas, vaid Hiina läheduses, kuna Ühendriikide majanduslik sõltuvus Hiinast on suurenenud. Obama on edaspidi lubanud senisest leplikumat suhtumist Venemaassegi.

Üks paistab juba nüüd olevat ilmne: sügisel valitavale USA presidendile terendab kõige raskem neliaastak üliriigi ajaloos.